Euroala võlakriis vajab julgemaid lahendusi

"Suurtest sõnadest ei piisa enam. Vaja on tõelist läbimurret," ütles agentuurile Bloomberg ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski.

"Järgmised paar nädalat võivad olla ELi ajaloos kõige olulisemad," kirjutas USA endine rahandusminister Lawrence Summers värskes arvamusloos, ärgitades Euroopat kriisi ohjeldamisel julgemat ja jõulisemat kurssi võtma.

Turgude umbusk haarab juba kolmandikku euroalast ning süveneb kartus, et kriisi pole ühel hetkel enam võimalik ohjeldada - juba löövad rekordeid Itaalia ja Hispaania võlakirjade intressimäärad. Neid riike välja aidata käib euroalal üle jõu.

Kriisi kese on aga endiselt Kreekas, mille võlaprobleemide lahenduse järgi joonduvad turud ka euroala teiste riikide hindamisel.

"Kui Kreeka saaks õiget sorti abipaketi, muudaks see kohe turgude suhtumist, niisamuti kui tegid seda need uudised Kreeka abipaketi tingimuste kohta, mis tõid kaasa Iirimaa ja Portugali reitingu langetamise (kui hakati kartma, et nendegi riikide võlausaldajad ei saa kogu oma raha tagasi - toim) ning panid Itaalia surve alla," ütles Nomura Internationali strateeg Laurent Bilke.

Kokkulepe Kreeka abipaketi üle neljapäeval ilmselt sünnib, kinnitasid tippkohtumise eel Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusallikad, kuid turud pelgavad, et kriisi leviku peatamiseks sellest ei piisa. Eile võlakirju müünud Hispaania intressimäärad on selgelt ohutsoonis.

Enim on turge ärevuses hoidnud Saksamaa nõue, et uut abiraha saab Kreeka vaid juhul, kui olulise panuse annavad abipaketti ka Kreekale laenu andnud erasektori võlausaldajad. "Mida rohkem me erainvestoreid praegu vabatahtlikult kaasata suudame, seda vähem tõenäoline on, et meil tuleb edaspidi uusi samme astuda," kordas esmaspäeval telekanalile ARD antud intervjuus kantsler Angela Merkel.

Paraku pole vabatahtlik kaasamine Kreeka võlakoormat arvestades mõeldav. Nii ähvardavad reitinguagentuurid Kreeka maksejõuetuks kuulutada, mis võib tuua ettenägematuid tagajärgi euroala teiste riikide laenuväljavaadetele ja kogu euroala finantssüsteemi stabiilsusele, hoiatab Euroopa Keskpank. Panga juht Jean-Claude Trichet kordas sel nädalal taas, et maksejõuetuse korral ei aktsepteeri keskpank enam Kreeka riigi võlakirju laenutagatisena. Kreeka pankade rahastamise peaksid sellisel juhul enda peale võtma euroala teised liikmesriigid.

Erasektori kaasamise üle kembeldes on euroala riigid kaotanud mitu väärtuslikku kuud ning lasknud kriisil levida. Mitmed võimalikud lahendused on sellega käest lastud, nendib Euroopa Komisjoni presidenti nõustanud Leuveni ülikooli professor Paul de Grauwe.

Euroala suurim oht on praegu, et poliitikud ei jõua enam oma otsustega sündmustele järele, nendib ka ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau oma viimases kommentaaris. Sellega on rahaliidu kollapsi risk kasvanud.

Kreekale abiraha uuest maksust?Ainus lahendus, mis hoiaks ära esimese euroala riigi maksejõuetuks kuulutamise, on koguda erasektori osa Kreeka abipaketi rahastamiseks uuest pangamaksust.

Nii vahendas eile agentuur Reuters, tuginedes euroala riikide homseks tippkohtumiseks valminud konfidentsiaalsele hinnangule, mis kõrvutas võimalikke alternatiive.

Informeeritud allika sõnul laekuks taolisest maksust aastas ca 10 miljardit eurot ning sisuliselt võiks seda tõlgendada erasektori kaasamisena. Kolme aastaga laekuks maksust 30 miljardit eurot, mis vastab summale, mida Saksa rahandusminister on pidanud erasektorilt Kreeka paketti parajaks panuseks.

Prantsusmaa Euroopa asjade minister Jean Leonetti kinnitas esmaspäeval, et selline maks on tõesti kaalumisel. "Selle eelis on, et me ei sekkuks otseselt pankade tegevusse ning nii ei tohiks see kaasa tuua maksejõuetuks kuulutamist."

Kaalutakse ka abilaenude tähtaegade pikendamist kuni 30 aastale ning intressimäärade alandamist algselt 5,5 protsendilt ca 3,5 protsendile. Kõrged intressimäärad on üks põhjus, mis pole seni võimaldanud võlakoorma kasvule piiri panna.

Ettepanekute seas on ka euroala ajutise kriisifondi EFSF paindlikumaks muutmine, et raha saaks kasutada ka Kreeka võlakirjade tagasiostmiseks praeguse odava turuhinnaga. Samuti läheneva maksetähtajaga Kreeka võlakirjade vahetamine pikema tähtajaga võlakirjade vastu.

Need lahendused nõuavad aga euroala teistelt liikmesriikidelt täiendavaid miljardeid nii Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks kui ka Euroopa Keskpangale sobivateks tagatisteks. Samas aitaks võlakirjade tagasiostmine vähendada Kreeka laenukoormat, mis küünib juba ligi 160 protsendile SKPst.

Rida analüütikuid on seisukohal, et euroala aitaksid päästa vaid ühised võlakirjad.

Kreeka abivajadus on 2014. aasta keskpaigani lisaks mullu ELilt ja IMFilt saadud 110 miljardile eurole veel ca 115 miljardit eurot.