Euroopa kokkulepe Kreeka abistamise kohta sarnaneb katsega kaitsta randa ehitatud liivalossi merelaine eest, ütles Better Capitali esimees ja investor Jon Moulton CNBCle.
Eile leppisid Euroopa liidrid kokku Kreeka uues abipaketis ning otsustasid võlakriisi ohjeldamiseks muuta stabiilsusfondi (EFSF) paindlikumaks ja pakkuda hätta sattunud riikidele odavamaid ja pikema tähtajaga laene.
„Vaadates seda kokkulepet tuleb mul silme ette pilt rannas mängivast lapsest, kes üritab peatada lainet, mis tema liivalossi poole tuleb,” ütles Better Capitali esimees ja investor Jon Moulton CNBCle. „On hästi öeldud, et me ei lase sellel kindlusel minna, aga kas nad suudavad teha sama ka Hispaania, Portugali, Iirimaa ja Itaaliaga?”
Tehing sõlmiti pärast mitu kuud kestnud muretsemist selle üle, et Kreeka probleemid võivad hakata mõjutama tervet eurotsooni.
„Kui vaadata eurotsooni nagu ühtainsat riiki, siis selle finantsseis on pehmelt öeldes murettekitav. Arvatavasti läheb see veel hullemaks ning euroala ähvardab lagunemine,” ütles Moulton.
Euroopa börsid ja euro aga tõusid pärast Kreeka uue abipaketi kinnitamist. „See on lühiajaline kergendusralli - finantsturud õnnitlevad eurot,” hindas ING Investment Managementi majandusteadlane Valentijn van Nieuwenhuijzen ja lisas, et kallis euro takistab majanduse taastumist, kuna eksport Euroopast on võrdlemisi kulukas.
Seotud lood
Euroala liidrite kohtumisel sündinud kokkuleppe järgi osalevad Kreeka järgmises abipaketis 37 miljardi euroga ka riigi võlausaldajad erasektorist.
Võttes arvesse Kreeka teise abipaketi tingimusi, kavatseb reitinguagentuur Fitch alandada Kreeka riigireitingu pankrotiga võrdsele tasemele.
Aasia börsid pöörasid järsult tõusule pärast seda, kui euroala riikide liidrid jõudsid neljapäeval Kreeka uue abipaketi tingimustes üksmeelele.
Neljapäeval Brüsselis erakorralise tippkohtumise pidanud euroala riikide liidrid jõudsid üksmeelele Kreeka uue abipaketi tingimustes.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.