Kreeka võlausaldajad lepivad lõikusega?

Valida on nelja võimaluse vahel, millest kolm näevad ette kuni aastani 2019 maksmisele tulevate võlakirjade vahetuse ning neljas välja lunastatud võlakirjadest saadud summade uue investeerimise kuni 30-aastase tähtajaga Kreeka võlakirjadesse. Lisandub Kreeka võlakirjade tagasiostu programm mahus 12,6 miljardit eurot.

Eesmärk on kärpida Kreeka võlakoormat ning viia riigi rahastamine stabiilsemale alusele, teatas erasektori võlausaldajaid kõnelustel esindanud finantsasutuste lobigrupp Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF), vahendas agentuur Reuters.

Võlakirjavahetus aitab IIFi hinnangul vähendada Kreeka võlakoormat (350 mld eurot) 13,5 miljardi euro võrra.

Erasektori panus koos võlakirjade tagasiostu programmiga on seega 50 miljardit eurot. Aastani 2019 on erasektori netopanus ELi teatel 106 miljardit eurot.

„Kreeka ahmis õhku,“ ütles IIFi tegevjuht Charles Dallara Reutersile antud intervjuus. „Ei saa loota, et selliseid reforme läbi viiv riiv riik saab majandussüsteemist selle jaoks piisavalt hapnikku. Kokkuleppega saab Kreeka veidi hingamisruumi.“

IIFi teatel paraneb kokkuleppega Kreeka võlaprofiil märkimisväärselt. Tagasimakse tähtajad erasektori võlausaldajatele pikenevad kuuelt aastalt keskmiselt 11 aastale. Ning lisaks kärbib Kreeka võlakoormat ka võlakirjade tagasiostu programm.

„See on osa mitmekülgsest paketist, mis tasakaalustab kõigi osapoolte huvisid,“ ütles IIFi nõukogu esimees ja Deutsche Banki juht Josef Ackermann. „Erainvestorid võidavad stabiilsemast finants- ja majanduskeskkonnast.“

Neli instrumenti, mille vahel pankadel valida on, on järgmised:*vahetada võlakirjad nimiväärtusega ringi 30-aastase maksetähtajaga instrumendiks, mille kupong on 4,5% - samas on investeeringu põhisumma garanteeritud AAA reitinguga ELi institutsiooni – tõenäoliselt euroala kriisifondi EFSFi – nullkupongiga võlakirjaga;*vahetada võlakirjad 20% nimiväärtusest madalama hinnaga 30-aastase tähtajaga võlakirjade vastu, mille kupong on 6,4% ning mis on samuti garanteeritud nullkupongiga tagatisega;*vahetada võlakirjad 20% nimiväärtusest madalama hinnaga 15-aastase tähtajaga võlainstrumendi vastu, mille kupong on 5,9%, kuid mis on garanteeritud vaid osaliselt.*investeerida välja lunastatud Kreeka võlakirjadest saadud vahendid uuesti 30-aastase tähtajaga võlainstrumentidesse, mille kupong on 4,5%

Võimalus on ka mitte midagi teha ja loota, et Kreeka õigel ajal oma võla ära maksab. EL loodab siiski, et 90% Kreeka erasektori võlausaldajatest „vabatahtlikult“ plaaniga kaasa tuleb. Kindlasti lubavad võlakirjavahetuses osaleda Deutsche Bank, HSBC, BNP Paribas, Societe Generale ning kindlustusfirmad Allianz, AXA and Generali.

Reitinguagentuuridelt toob see tõenäoliselt kaasa Kreeka vähemalt osalise maksejõuetuks kuulutamise.

Kohtumise lõppdokumendis kinnitasid euroala valitsusjuhid, et Kreeka on erandjuhtum ja teised euroala riigid täidavad kõik oma võlakohustused.

Viimases analüütikud pigem siiski kahtlevad – Kreeka loob pretsedendi, olles esimene euroala riik, mis võlgadega jänni jääb. „Ma ei näe siin midagi, mis annaks Portugali ja Iirimaa võlausaldajatele – või isegi Hispaania ja Itaalia võlausaldajatele kindlust, et neid mingi oht ei ähvarda. Kreekast saab esimene euroala riik, mis oma võlga teenindada ei suuda. Kuid ma kahtlen, et Kreeka viimaseks jääb,“ kirjutas Reutersi kolumnist Felix Salmon kokkuleppele hinnangut andes.

Kreeka peaminister George Papandreou usub, et neljapäeval sündinud kokkulepe aitab katta riigi rahavajadused 2020. aastani ning muudab Kreeka võlakoorma talutavaks. Analüütikud aga kahtlevad, kas sellest kõigest siiski piisab, et vahepeal ei teki uut vajadust Kreeka võlgade restruktureerimiseks. Analüütikute hinnangul peaks Kreeka võlakoorem vähenema vähemalt poole võrra, et selle teenindamine riigile jõukohaseks muutuks.