Euroalas on eesotsas Saksamaa ja Hollandiga juba vähemalt seitse riiki, mis leiavad, et Kreeka võlaprobleemi lahendamiseks peavad pangad alla neelama suuremad kahjumid, kirjutab Financial Times.
Põhjuseks on kartused, et majanduslanguse ja kokkuhoiumeetmete aeglase rakendamise tõttu on Kreeka rahavajadus järgmiseks kolmeks aastaks tänaseks juba suurem kui suvel arvestatud 172 miljardit eurot.
Vaidlused ähvardavad juulis Kreeka toetuseks kokku lepitud 109 miljardi euro suuruse abipaketi uuesti lahti harutada.
Teravalt vastu on pankadele suurema koorma panemisele Prantsusmaa ja Euroopa Keskpank, kes kardavad, et Kreeka abipaketi uuesti lahti võtmine võib vallandada investorite uue pagemisse euroala võlakirjadest.
Vaidlused käivad ka siseriiklikul tasandil – nii on Saksamaal nii neid, kes nõuavad pankadele suuremat vastutust, kui neid, kes on selle vastu. Samas on just Saksamaa olnud see, kes on nõudnud abipaketti erasektori kaasamist.
Juulis kokku lepitud lahenduse järgi nõustuvad Kreeka laenuandjad vahetama kuni 2020 aastani maksmisele tulevad võlakirjad uute võlakirjade vastu, mille maksetähtaeg on alles aastakümnete pärast. Võlakirjaomanikele tähendaks see leppimist 21% suuruse kahjumiga. Mitmete kriitikute sõnul on tehing oma paregusel kujul pankadele liiga soodne.
Seotud lood
Euroala liidrite kohtumisel sündinud kokkuleppe järgi osalevad Kreeka järgmises abipaketis 37 miljardi euroga ka riigi võlausaldajad erasektorist.
Kuigi liiguvad jutud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) mahu tõstmisest kahe triljoni euroni, ei piisaks eurotsooni murede leevendamiseks ka sellest summast, usub SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
See oli kohutav viga, et Kreeka erasektori laenuandjail tuli pool oma investeeringust korstnasse kirjutada, ütles täna Euroopa Keskpanga nõukogu liige Athanasios Orphanides.
Pangad ning teised Kreekale laenu andnud finantsinstitutsioonid on ägedalt vastu ettepanekutele, et erasketor võiks Kreeka uues abipaketis kanda suuremat koormat kui 21. juuli tippkohtumisel algselt kokku lepiti.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.