Täna avaldatud esialgsel hinnangul ei kasvanud Prantsusmaa SKP teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes üldse.
See annab lisaainet muretsemiseks, kuidas tippreitingu säilimise eest võitlev riik oma eelarvedefitsiidi kärpimisega toime tuleb, vahendas Wall Street Journal.
Esimeses kvartalis kasvas Prantsusmaa SKP 0,9% ja teises kvartalis ootasid analüütikud SKP kasvu vahemikus 0,2-0,3%. Täna teatas Prantsusmaa statistikaamet, et SKP jäi esimese kvartaliga võrreldes samale tasemele.
Kui Prantsusmaa majanduskasv ei küündi tänavu valitsuse prognoositud 2% tasemele, teeb see raskemaks eelarvedefitsiidi kärpimise läinud aasta 7,1 protsendilt 5,7%-le SKPst.
Kolmapäeval kordas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et Prantsusmaa täidab riigi rahanduse saneerimise plaanid igal juhul – ka siis, kui majanduskeskkond halveneb.
Ka Rahvusvaheline Valuutafond IMF on Prantsusmaale soovitanud lisakärpeid.
Kogu nädala on Prantsusmaa olnud kasvava surve all kahtlustest, et riik võib oma tipptasemel reitingust ilma jääda, mis on aga oluline nurgakivi euroala päästemehhanismis. Prantsuse pankade aktsiad on saaginud järsult üles alla - tänasest jõustus ajutine lühikeseks müügi keeld. Majanduskasvu pidurdumine on uus hoop närvilise nädala lõpetuseks.
Seotud lood
Prantsusmaa avalikustas täna enam kui 18 miljardi euro väärtuses meetmeid eelarve defitsiidi vähendamiseks 2012. ja 2013. aastal, et mitte kaotada riigi AAA tasemel krediidireitingut.
Reitinguagentuuri S&P otsus jätta USA ilma tipptasemel reitingust seab järgmisena ohtu Prantsusmaa, mille rahanduse seis on mitmeid investoreid juba muretsema pannud.
Euroala ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi majanduskasv aeglustus II kvartalis keskmiselt 0,2%-le. Kiireimad olid aastatagusega võrreldes kasvunumbrid Eestis (8,4%), Lätis (5,7%) ning Leedus (5,9%).
Euroopa turgudel on löögi alla sattunud Prantsusmaa pangad, mille langust juhib krediidiprobleemide kuulujuttude küüsi langenud riigi suuruselt teine pank Societe Generale.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”