Viimane näitab, et paljud ettevõtted ei ole käsitlenud varusid optimeeritava kuluna. Või kui seda on tehtud, siis pole selleks ära kasutatud kõiki efektiivseid meetodeid. Seetõttu keskendub kõnealune artikkel lihtsatele varude vähendamise strateegiatele, mida saab juba praegu rakendada ja mis annavad praktikute sõnul eeliseid.
Kauba iseloom mängib rolli. Viru Keemia Grupp ASi hankeosakonna juhataja Anton Nõomaa sõnul tuleb varude planeerimise juures arvestada esmalt kaupade iseloomuga. Seejuures tõi ta näite puuviljadest. "Puuviljade varu võib enamasti olla kaks kuni kolm päeva, muidu need riknevad," sõnas ta ja lisas, et ainuüksi selle teadmise juures ei saagi planeerida kaubajääki suuremaks kui kaheks ja kolmeks päevaks, muidu läheb see juba prügimäele ja on oluliselt suurem kulu kui lihtsalt hoiustamise kulu. Teisisõnu soovitab Nõomaa varude planeerimisel arvestada kauba säilimisajaga seotud printsiipe. "Teiseks tuleb arvestada ka sellega, et näiteks ca 20 tonnist puuviljadest aurustub ära ligi 100 kilokrammi. Ka see tähendab, et laovaruga ei tohi eksida," sõnas Nõomaa.
Võtmeküsimus teenindustase. HAVI Logistics OÜ tegevjuhi Janek Saareoksa sõnul sõltub varudega seotud kulude vähendamiseks rakendatavate strateegiate valik sellest, millist teenindustaset soovib ettevõtte hoida. "Vastavalt sellele saab varude taset reguleerida ning määrata, kui suured võivad varud olla, et maandada tarne- ja transpordiriski, sest alati jääb võimalus, et keegi on midagi valesti planeerinud või tekivad transpordis ettenägematud viivitused," rääkis Saareoks. Samuti tuleb arvestada, et hooajaliselt hakkab varude tase muutuma. "Näiteks talvel on ettevõte võib-olla sunnitud varusid kergitama, et säilitada oma teenindustaset, kui väljas möllavad lumetormid," märkis ta.
Kaup peab ringlema. Kuid mis peamine - kaup peab ringlema ja igal kaubagrupil peab olema ringluskiiruse eesmärk, mis on analüüsimeetodil kokku lepitud ning kehtestatud mõistliku varude tasemena, selgitas Saareoks. Logistika üldise eesmärgi saavutamiseks tuleks siiski aga keskenduda kogu tarne- ehk väärtusahelale, arvestades, et kulude vähendamisest ei võidaks mitte ainult esimene ja viimane lüli. "Kauba maaletooja võtab riskid enda peale, võidab jaekaupmees, kui ostab sisse ainult just-in-time-põhimõttel, aga kuskil selle tõttu ikka varud kasvavad," nentis Saareoks. "Igaüks vaatab lülis oma kasu, mistõttu kokkuvõttes võib kõik ebaefektiivne olla ja lõpptarbija peab ikka kõik kinni maksma," ütles ta.
Seotud lood
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele