Kümne aastaga jõuti kalapulkadest jäätiseni

AS Paljassaare Kalatööstus, mis sai omal ajal tuntuks Esva kalapulkade tootmisega, on külmutatud kala- ja köögiviljatooteid valmistanud juba enam kui kümme aastat, sortiment on aastatega üha laienenud. Ettevõte asutati 1990. aastal kui Soome-Eesti ühisettevõte, tollal tuli kogu tootmise oskusteave Soomest. Praegu tegutseb ettevõte Vici kaubamärgi all ning tema tooted on endiselt eestlaste poolt armastatud.

Ettevõtte tootmisjuhi Aarne Paesalu sõnul on nii Paljassaare Kalatööstuses kui ka kalatootmises laiemalt hakatud kasutusele võtma kasvandustes kasvatatud kala. "Kuna nõudlus kala järele maailmas kasvab ning hinnad tõusevad, on suund tootmisprotsessides kala kui tooraine võimalikult säästlikule kasutamisele," märgib Paesalu.

Paesalu hinnangul on ettevõtte toodetava sortimendi osas märgata senisest kallimast toorainest ja enam lisaväärtust omavate toodete müügi mõningast kasvu. "Viimase kahe aasta jooksul on meie toodete hulgas tõusutrendi näidanud külmutatud pitsade müük. Oleme loobunud jahutatud pitsade ja pannkookide tootmisest, kuna nende nõudlus kahanes," räägib Paesalu. Analoogsed külmutatud tooted on tema sõnul odavamad ja samas kvaliteetsed.

Tooraine ostab ettevõte maailmaturult. "Osa kalaliikide puhul valitseb turul defitsiit. Kalaturg on reeglina müüja turg ja müüjad määravad ka hinnad. Enamiku kalaliikide hinnad on aga jätkuvalt tõusujoonel," nendib Paesalu. Paljassaares kasutatakse toorainena peamiselt valgelihalisi ja väherasvaseid ookeanikalu Peruust, Norrast, Venemaalt, Islandilt, Uus-Meremaalt, Tšiilist ja USAst - mintai, putassuu, heik, hoki, tursk, saida, aga ka lõhe. Kogu tooraine pärineb Euroopas tunnustatud püügi- ja tootmisettevõtetelt. Abiained nagu paneering ja maitseained ostetakse Saksamaalt, Inglismaalt ja Soomest.

Kasvav nõudlus ja vähenevad kvoodid kergitavad kala hinda. OÜ Viciunai Baltic juhi Urmas Karnö sõnul on kala kui tooraine - Viciunai puhul peamiselt heeringas - kalatootja peamine mure, kuivõrd see läheb järjest kallimaks. Hinnatõus on omakorda tingitud kalapüügikvootide pidevast vähendamisest.

"Meie peamine tooraine pärineb Norrast, kus nüüdseks kvoote 35% vähendatud. Prognoositakse, et hinnad tõusevad veelgi," ütleb Karnö.

Esimene tooraine hinnatõus toimus tema sõnul 2010. aastal, lõpptarbija jaoks aga 2010. aasta lõpul. "Praegu müüb tehas meile heeringat poole väiksema kattega. Nii tooraine müüjad, tootjad kui ka müügiorganisatsioonid on äraootaval seisukohal," räägib Karnö.

Karnö sõnul lööb Norra päritolu lõhe turul hindu alla, tootjail on kaunikesti raske kaubanduskettidesse pääseda.

"Tegelikult pole see sugugi hea. Nii ei saa väiketootjad ju mitte kunagi võimalust. Kuid õnneks on see suhtumine hakanud tasapisi ka väiketootjatele sõbralikumaks muutuma," nendib mees, kes tegeleb kala ning kalatoodete müügiga igapäevaselt.

Üleüldine nõudlus kalatoodete järele on Karnö hinnagul tuntavalt suurenenud, seda nii Eestis kui ka terves maailmas. Praegu ostavad Karnö sõnul paljud tootjad hinnatõusuhirmus toorainet kokku.

Kala kõrval müüakse ka mahla ja jäätist. Seda, et kalatoodete müügist üksi turuosa laiendamiseks ei piisa, näitab asjaolu, et Viciunai Balticu tooteportfelli kuuluvad lisaks kalatoodetele Nestle'i jäätised, Poola tootja Hortexi mahlad, lisaks veel kartul ning muud juurviljad.

Üllatav, kas pole? Kummalisel kombel peab Viciunai oma konkurendiks Balbiinot, kuigi nende põhitooted erinevad üksteisest kui siga ja kägu. "Aga mis on selles kummalist, kui kalatoodete kõrvale ka mahla ning jäätist pakutakse? Balbiino näiteks müüb jäätise kõrvale kala," ei näe Karnö asjas midagi ebatavalist.

Tegelikult konkureeritakse lisaks Balbiinole ka Tallinna Külmhoonega, kuid eeskätt puudutab see siiski külmutatud tooteid.

Arvestatav eksportöör. Et eksport on Eesti kalatööstuses kriitilise väärtusega, pingutavad siinsed ettevõtted nii tootearenduse kui ka ekspordi arenduse nimel. "Kogu toodangust läheb puhtalt ekspordiks pea 95% - külmutatud kalatooted, pitsad, pannkoogid. See on päris mõtlemapanev arv. Eeldame, et anname üsna arvestatava panuse Eesti ekspordikäibesse," räägib Paljassaare Kalatööstuse tootmisjuht Aarne Paesalu.

Kui Viciunai 2000. aastal Eesti turule tuli, eksporditi siinmail kala peamiselt vaid Venemaale. "Tulime turule tolle aja mõistes uue lähenemisega - turundusega. Ettevõttel oli toona turuletulek lihtsam, kuna turul lihtsalt puudusid tegijad."

Nüüd on ettevõttel oma müügiesindajad, tootjad, ka logistikasüsteem koos transpordiga.

Viciunai Baltic peab end Eesti ettevõtteks ning seda suunda kinnitab ka kogu kommunikatiivne tegevus. Kodumaist päritolu peaks kinnitama ka Paljassaare Kalatööstuses toodetavad Esva kalapulgad, mida on turundatud kui kodumaist kaupa. "Kõik, mis pärit Paljassaarest, on puhtalt Eesti toode," kinnitab Karnö.

Paljassaare Kalatööstuse juhi Aarne Paesalu sõnul tuli ettevõttel kriisi algul kiiresti reageerida, et muuta juhtimist ning tootmist efektiivsemaks. "Vaatasime üle ja muutsime ettevõtte struktuuri, vähendasime töötajate arvu. Oluliselt enam keskendusime efektiivsusnäitajatele ja nende analüüsile," räägib Paesalu.

Tema sõnul müüdi kriisi ajal enam odavamaid tooteid ning keskenduti odavamate toodete arendamisele. "Nüüd hakkab olukord muutuma, vaja on tegeleda kallimast toorainest ja enam lisaväärtust omavate toodete arendamisega," lisab ta.

OÜ Viciunai Baltic juhi Urmas Karnö sõnul ei ole ettevõte majanduskriisi valusalt tunda saanud, kuivõrd kohe kriisi alguses orienteeruti kiiresti ümber muutunud turuolukorrale, loodi uusi tootegruppe vähenenud sissetulekuga ning säästurežiimil olevale tarbijaskonnale.

"Selgeks näiteks on tootegrupp Cheapy, mille tootmiskulud olid väiksemad ning ka toorainena kasutati ökonoomsemaid alternatiive. Cheapy müügi kasv oli sedavõrd kiire, et muude, tavahinnaga toodete müügi mõningane vähenemine 2009. aastal ei andnud kokkuvõttes tundagi," räägib Karnö.

Odavamate toodete kontseptsiooni aluseks oli Kärnö sõnul lisaks ka põhimõte, et vähenenud ostuvõime tõttu ei langeks mitte mingil juhul olemasolevate põhitoodete kvaliteet.

"Meie ettevõtete grupi strateegia on tegelikult läbi aegade olnud see, et tooteportfell oleks võimalikult lai, mistõttu oleme püüdnud üha juurde võtta uusi tootegruppe. Eks ka see ole aidanud meid keerulistel aegadel raskustest pääseda," märgib Karnö.

Üksnes uued tooted on tema hinnangul need, mis suurendavad käivet ning võimaldavad tegelikult turuosa võita ning kasvatada.

Kalapüügikvootide kehtestamine on üks kalavarude kaitsemeetmetest, millega piiratakse väljapüüki. Kvootide suurus sõltub kalavarude olukorrast. Läänemere kilu, räime ja tursa püügikvoodid kehtestatakse Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) teadussoovituste alusel Euroopa Liidu kalandusnõukogus.

Läänemere avaosa räimevaru on kesine, see on umbes 46% väiksem pikaajalisest keskmisest, samas kui Liivi lahe räimevaru on 25% suurem pikaajalisest keskmisest ja Liivi lahe räimevaru suurust hinnatakse seetõttu heaks. Kiluvaru on Läänemeres umbes 2% üle pikaajalise keskmise, kuid näitab langustendentsi. Tursavaru seevastu näitab Läänemeres kasvutendentsi ning kuna kilu ja räim on tursa toiduobjektideks, siis on ka see üks põhjuseid, miks kilu- ja räimevaru Läänemeres tursavarude suurenedes väheneb.

2008.-2010. aasta andmeid aluseks võttes püütakse Eestis aastas keskmiselt 31 000 tonni räime ja 47 000 tonni kilu. Seega võib öelda küll, et 2011. aasta püügikvoodid on räime puhul 2000 tonni ja kilu puhul 14 000 tonni väiksemad kui Eesti varasemate aastate väljapüük. See tähendab ka väiksemaid püügivõimalusi ja ilmselt ka väiksemat sissetulekut kalapüügisektorile ning vähem toorainet kalatöötlemissektorile. Samas tursa puhul on 2011. aasta püügivõimalused pea poole suuremad kui kahe viimase aasta 800tonnine väljapüük.

Kõik tuleviku nimel. Lühiajalised väiksemad väljapüügid võimaldavad kalavarudel taastuda, mis pikemas perspektiivis tähendab suuremaid kalavarusid ja seoses sellega ka suuremaid püügivõimalusi, sest kalandussektori jätkusuutlikkus sõltub eelkõige kalavarudest ning ülepüük võib viia sektori pikaks ajaks langusesse.