Paljud kreeklased kardavad, et plaanitud riigivara erastamisest kujuneb odavmüük. Samuti protestitakse ägedalt valitsuse kava vastu koondada juba lähinädalatel 20 000 riigiteenistujat, mis peaks aitama kindlustada Kreekale järgmise väljamakse abilaenust. Tööpuudus riigis on juba 16% tasemel tööealisest elanikkonnast ning SKP kahaneb rahandusministeeriumi hinnangul tänavu enam kui 5%.
Euroala riigid on Kreeka suhtes järjest kriitilisemad. Lõppeval nädalal ringlesid juba spekulatsioonid, et kui Kreeka toime ei tule, ei saa välistada ka rahaliidust lahkumist.
Laupäeval kordas Papandreou, et valitsus plaanib erastamiste ja avaliku sektori kärbetega edasi minna. „Me veel näitame, et eksivad kõik, kes panustavad riigi kollapsile …. Kreekale, mis eurost eemale jääb, kes tahavad riigi läätseleeme eest üles osta,,“ ütles peaminister.
Meetmetest, mis peaksid aitama majanduse uuesti käima lükata, nimetas Papandreou uut nafta- ja gaasimaardlate uurimise programmi. Suuri investeeringuid on kavas päikese- ja tuule-energia rajatiste ehitamiseks.
Mitmeid Kreeka panku, mis vajavad kapitalisüsti, võib oodata riigistamine, kirjutas Financial Times. Sellega lõpetas Papandreou spekulatsioonid, et suurimad aktsionärid säilitavad kontrolli. Samuti kaitses peaminister valitsuse erastamiskava, kinnitades, et see programm aitab luua palju investeerimisvõimalusi ja töökohti.
Reedel tõrjus Kreeka ägedalt kuuldusi, et riik nädalavahetusel end maksejõuetuks tunnistab.
Enne laupäevast esinemist helistas Papandreoule Saksamaa kantsler Angela Merkel.
„Kreeka teab, et abiraha on olemas vaid juhul, kui riik täidab oma kohustused,“ ütles Merkel pühapäeval ajalehes Berlin's Tagesspiegel avaldatud intervjuus. Samas manitses Merkel sakslasi kannatlikkusele. „Mida pole suudetud teha aastatega, seda ei suudeta teha üleöö,“ ütles ta.