Lisaks Soomele nõuab Kreeka abistamises osalemise eest tagatisi veel viis riiki – Slovakkia, Sloveenia, Austria, Holland ja üllatuslikult ka Tšehhi, mis ei ole isegi euroala liige, vahendas uudistebüroo Direkt.
Tšehhi saab garantiisid nõuda Euroopa Liidu finantseerimismehhanismi EFSM vahendusel.
Anonüümseks jääda soovinud allikate andmel kulgevad kõnelused garantiide üle väga vaevaliselt. Riigid, kes tagatisi soovivad, tahaksid nende üleandmist euroala päästefondi EFSFi kontrolli alla, mis Kreeka sõnul kahjustab riigi suveräänsust.
Päris kõrvale pole heidetud ka rahaliste tagatiste võimalust, kuid enamus tagatiste nõudjaid peab silmas muid varasid.
Viis euroala riiki seob tagatiste saamise 21. juuli tippkohtumisel vastu võetud otsuste ratifitseerimisega parlamentides, mis ähvardab protsessi venitada.
Seotud lood
Täna Poolas kohtuvatel euroala rahandusministritel on arutada ja sõlmida hulk euroala liidrite 21. juuli tippkohtumisest jäänud lahtisi otsi.
Euroala rahandusministrid lükkasid oktoobrisse otsuse, kas maksta Kreekale välja järgmised kaheksa miljardit eurot abilaenust, mida Kreeka vajab arvete tasumiseks.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.