Erikontrollil on tellija nägu

Eelmise nädala alguses avalikustati Arco Vara erikontrolli raport ning sellele järgnes Äripäevas kaks artiklit antud teemal: "Aivar Pilv: Arco erikontrollis paljud küsimused vastuseta" ja "Arco erikontrolli raport koosneb avalikust infost". Pean tähelepanu pöörama mitmetele ebatäpsustele.

Üks segaduse põhjustajaid on ilmselt arusaam sellest, mis erikontroll on. Erikontrolli täpne sisu ei ole seaduses sätestatud ja tulenevalt nimetusest võib arvata, et tegemist on ülipõhjaliku uurimisega, milles ei jäeta kivi kivi peale. Reaalsuses sõltub erikontrolli töö ulatus siiski püstitatud küsimustest. Kui küsimus on pealiskaudne või üldse esitamata, ei saa ka vandeaudiitor tegeleda "ridade vahelt lugemisega".

Ka auditites kasutatav terminoloogia on keeruline ja nõuab süvenemist. Ilmekas näide on erikontrolli raporti lõpus olevad lõigud, mida artiklis tsiteeriti: "Kui me oleksime läbi viinud lisaprotseduure, teinud raamatupidamisaruannete auditi või ülevaatuse kooskõlas rahvusvaheliste Auditeerimisstandarditega või Rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude standarditega, oleksid võinud meile teatavaks saada muud asjaolud, mida oleksime aruandes kajastanud."

See lõik kindlasti ei viita, et juhatus oleks kuidagi vandeaudiitori tegevust takistanud või piiranud - seesugust sõnastust ongi vastavalt auditeerimise standardile tavaks kasutada selleks, et lugeja saaks aru, millise töövõtuga oli tegu.

Vastavalt auditeerimisstandarditele võib vandeaudiitor teha nii kindlustandvaid kui ka mitte kindlustandvaid töövõtte. Nende kohta kehtivad erinevad standardid. Kõige enam teatakse ilmselt kindlustandvaid töövõtte - auditit. Antud juhul kasutas erikontrolli läbiviija kokkuleppeliste protseduuride töövõttudele kehtivat standardit, mida loetakse mitte kindlustandvaks töövõtuks. Lihtsustatult on selle üldpõhimõte, et audiitor teeb kokkulepitud protseduurid, kirjeldab vastused ja/või leiud ning töö tellija teeb ise nende põhjal järeldused.

Teisiti esitatud küsimuste korral võib audiitor lähtuda kindlustandva töövõtu standarditest. Sellisel juhul võib töö olla mahukam ning tulemus ilmselt ka huvitavam ning audiitor oleks sellisel juhul pidanud ka oma arvamust avaldama.

Teises märgitud artiklis on viidatud paljudele küsimustele, mis on "vastuseta". Juba suvel, kui need erikontrolli küsimused avaldati, oli võimalik ette näha, et selliste küsimuste pealt mingeid "põrutavaid" leide ongi väga keerukas avastada. Võib-olla jäid vastuseta sellised küsimused, mis olid küll mõttes või "ridade vahel", kuid mida üheselt välja polnud öeldud. Seetõttu ei saanud ka erikontrolli tegija nendega tegelda.