Iirimaa on abi toel tasapisi toibumas

Iiri rahandusministril Michael Noonanil tuli hiljuti vastata arupärimisele, millal Iiri keskpank viimati Iiri naelu trükkis – kuuldused salajastest ettevalmistustest Iirimaa rahaliidust lahkumiseks sundisid Fianna Faili parlamendisaadikut Sean Flemingut ministrilt otsesõnu aru pärima. "Iiri naelu trükiti viimati 2001. aastal," vastas minister.

"Küsisin konkreetse küsimuse, tema andis mulle konkreetse vastuse," ütles Fleming Iiri väljaandele Sunday Independent, lisades, et rahuldub selle vastusega ning arvab suvest saadik ringelnud kuuldused järjekordseks linnalegendiks.

Ettevaatlikult räägitakse, et Kreeka draama varjus on üks "sigariik" (hädas riikide ingliskeelse nimekuju esitähtedest moodustuva sõna PIIGS järgi - toim.) vargsi aedikust välja murdmas ning et "keldi tiiger nurrub jälle". Riigieelarve järskudele kärbetele vaatamata on Iiri majandus esimest korda viie aasta järel taas kaks järjestikust kvartalit kasvada suutnud.

Veduriks on valdavalt eksport – Eurostati viimaste andmete järgi on Iiri kaubandusbilansi ülejääk Saksamaa ja Hollandi järel euroala suurimaid. Seda tänu suurtele rahvusvahelistele IT, keemia ja farmaatsiatööstuse firmadele, mida meelitas riiki soodne maksukeskkond juba siis, kui Keldi tiiger veel täies elujõus oli. Kriisi ajal pole need firmad lahkunud, vaid jätkanud investeerimist, pehmendades negatiivset mõju valitsussektori kärbetest.

Ka muud investorid on hakanud märkama, et Iirimaa "ei ole Kreeka". Suvel lõpul, mil finantsturgudel kruvis paanika, on Iiri kümneaastase tähtajaga võlakirjade hind vastuvoolu ujunud ja hoopis tõusnud. Tootlused on juulis 14% tasemel löödud rekordilt alanenud 8% piirile (eile 8,28%, võrdluseks Kreekal 22,25%, Portugalil 11,64%).

Läinud nädalavahetusel ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan Washingtonis IMFi ja Maailmapanga sügiskoosolekul, et 2013. aastal võib Iirimaa juba uuesti kapitaliturgudelt laenama hakata. Nii nagu näeb ette IMFi ja ELiga mullu novembris sõlmitud abipakett.

Samas ei või unustada, et Iiri võlakirjade tootlust mõjutavad ka Euroopa Keskpanga tugiostud.

Investorite usaldus on taastumas ka Iiri pangandussüsteemi vastu – Iiri suurim pank Bank of Ireland jäi riigistamata tänu välisinvestorite valmisolekule panka investeerida. Samal ajal jätkub pangandussüsteemi restruktureerimine ja "puhastamine" halbadest laenudest.

"Oleme saavutanud olulist edu ja oleme oma eesmärkidest ees," ütles Noonan Washingtonis.

Iiri majanduse taastumine on siiski alles väga habras ja seisab ühel jalal - ekspordil. Siit ka tõsised riskid. Majanduskasvu aeglustumine Iiri peamistel eksporditurgudel Suurbritannias, USAs ja Euroopas sundis valitsust juba tuleva aasta majanduskasvu väljavaateid kärpima. 2,5% asemel on rahandusministri sõnul realistlikum rehkendada 2%ga. Mis tähendab, et euroala abipaketi tingimuste täitmiseks vajab Iirimaa ilmselt suuremaid kärpeid kui praegu tulevaks aastaks kavandatud 3,6 miljardit eurot.

Rahandusministri sõnul täidetakse abipaketi nõudmised igal juhul ning seadusesse on plaanis raiuda ka tasakaalus eelarve nõue.

Ekspordi kõrval on Iiri siseturg pea täiesti soikus. Tarbijad on lookas buumi ajal võetud laenude all, samas kui langus kinnisvaraturul aina jätkub – juba 42 kuud järjest. Kurioosse seigana läks buumi ajal 58 miljonit eurot maksnud Iirimaa kalleim maja hiljuti müüki 15 miljoni euroga.

Usaldust õõnestab ka kõrge töötus, mis püsib 14,5% piiril paljus väljarände abil. Avalikus sektoris, mille kulutused buumi ajal kolmekordistusid, on kohanemine uute kitsamate oludega aga alles pooleli. Iiri peaminister Enda Kenny on toretsemist küll tagasi tõmmanud, kuid ikka on ta oma ministritega maailmas üks parimat palka saavaid poliitikuid.

"Kui kõrvutada avaliku sektori palku teiste euroala riikide avaliku sektori palkadega, siis on Iirimaa koos Kreekaga kõige tipus," ütles ajalehele Irish Times hiljuti Euroopa Keskpanga nõukogust lahkuv Jürgen Stark.

Buumi ajal kasvas keskmine palk Iiri avalikus sektoris 35%, Saksamaal samal ajal vaid 16%. Näiteks on Iiri kõige kõrgema kvalifikatsiooniga õpetaja põhipalk 52 700 dollarit aastas, üle OECD kesmise (48 000 dollarit).

Valitsuse käed on seotud Iiri eelmise valitsuse antud lubadusega, et avaliku sektori palku pärast 15% suurust kärbet enam ei vähendata. Samuti on püütud vältida sundkoondamisi – pigem eelistatud ametiühingutega kokku leppida vabatahtlikud kärped, pikemad töötunnid või ümberõpe. Iiri ametiühingute väitel on just see kokkulepe – palku rohkem ei kärbita – aidanud Iirimaal vältida sotsiaalseid rahutusi.

"Kui seda kokkulepet ei oleks või kui teine pool sellest taganeks, oleks suur viga arvata, et inimesed niisama passiivseks jääksid," ütles avaliku sektori ametiühingu IMPACT  peasekretäri asetäitja Kevin Callinan agentuurile Reuters.

Iiri peaminister Enda Kenny on tellinud riigi kõigi kulude auditi, millest peab saama alus avaliku sektori põhjalikule reformile. Ajavahemikul 2012–15 tuleb Iirimaal kokkuhoiukohti leida veel 12 miljardi euro ulatuses.

Tasub teada: 67,5 miljardi euro suuruse abipaketi sai Iirimaa mullu novembris ELilt ja IMFilt, EFSFi osa selles on 17,7 miljardit. Juulis otsustasid euroala valitsusjuhid abilaenu intressimäära alandada, mis säästab Iiri valitsusele aastas 650 miljonit eurot.

Majandus kasvab, kuid töötus on kõrgeTeises kvartalis jäi Iiri 1,6% suurune SKP kasv euroalal alla vaid Eestile, esimese kvartali kasv oli 1,9%.Veduriks on eksport, mis teises kvartalis suurenes aastatagusega võrreldes 23,9%.IMF prognoosib Iirimaale tänavu 0,4% kasvu ja tuleval aastal 1,5%.Töötuse määr oli juulis 14,5%.21 mld euro ehk 13% ulatuses SKPst on Iiri valitsus makse tõstnud ja kulusid kärpinud.Elamispindade hinnad on 2007. a tipust langenud 43% ja langus jätkub.