Iirimaad on toodud kui positiivset näidet, kuidas karm säästukuur üle oma võimaluste elanud riigi uuesti jalule aitab, ent eksporditurgude jahtumine teeb edu hoidmise raskeks.
Kolmandas kvartalis kahanes Iirimaa SKP kahe aasta kiireimas tempos, jäädes euroalal vähikäigult alla vaid Kreekale. Eelnenud kvartaliga võrreldes kahanes SKP 1,9% ning aastatagusega võrreldes 0,1%. Aasta kokkuvõttes tervikuna peaks majanduskasv siiski esimest korda 2007. aastast punasest välja saama.
„Iirimaa kolmanda kvartali majandusnäitajad varjutavad Iirimaa kui musterõpilase eeskuju teistele võlakoorma all lookas riikidele euroala äärel,“ ütles Capital Economics’i Euroopa regiooni peaökonomist Jonathan Loynes. „Need numbrid annavad hoobi lootustele, et Iirimaa hakkas tasapisi juba majandusreformide ja säästumeetmete vilju maitsma,“ vahendas agentuur Reuters. „Iirimaa väljavaated rahaliidus pole veel kaugeltki kindlad,“ jätkas ta.
Teises kvartalis oli Iirimaa samas Eesti järel kiireima SKP kasvuga riik euroalal. Suured kõikumised kvartalinäitajates on tingitud Iirimaal tegutsevate rahvusvaheliste firmade majandustulemustest.
Ent ekspordi – peamise kasvumootori – aeglustumine on ilmne. Eksport küll kasvas kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,8%, kuid see oli nõrgim kasvunäit viimase kahe aasta jooksul. Jooksevkonto oli 850 miljoni euroga ülejäägis, kuid aasta tagasi oli ülejääk sama perioodi kohta 1,18 miljardit eurot.
„Tuleval aastal on peamine risk euroala majanduskasvu aeglustumine ja selle mõju ekspordile,“ ütles Davy Stockbrokersi peaökonomist Conall Mac Coille.
Positiivse poole pealt moodustavad suure osa Iirimaa ekspordist ravimi- ja toiduainetööstuse toodang, mille nõudlust konjunktuuri kõikumine väga ei mõjuta. Eksporti toetab ka kahe viimase aastaga ca kümnendiku võrra vähenenud tööjõukulud.
Iirimaa, mida on teistele abilaenu saanud eeskujuks toodud, ei pruugi siiski suuta oma võlga taltsutada, et 2013. aastal abiprogrammi alt pääseda. 2020. aastal tagasimaksmisele kuuluvate võlakirjade tootlus oli reedel agentuuri Bloomberg andmeil 8,54%.
„See, kas Iirimaa majandus suudab kasvada piisavalt kiiresti, et toime tulla avaliku sektori võlakoorma teenindamisega ning tagasi võita usaldus, et rahaturgudele naasta, sõltub mingit liiki püsiva lahenduse leidmisest euroala võlakriisile,“ ütles IHS Global Insighti analüütik Sonia Pangusion. „Selleks, et võlga suudetaks teenindada, on esmatähtis majanduskasv.“
IMF ja Euroopa Komisjon prognoosivad Iirimaale tulevaks aastaks SKP kasvu 1% ümber, kuid hoiatavad, et kasv võib prognoosile alla jääda, kui ekspordipartnerite majanduskasv aeglustub või langusesse läheb. Sellisel juhul vajab ka Iirimaa riigieelarve lisakärpeid. Tuleva aasta eelarves on praegu eelarve konsolideerimise meetmeid kokku 3,8 miljardi euro väärtuses. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan on riigi tuleva aasta SKP prognoosi viimase kuue nädala jooksul kärpinud juba kaks korda.
2008. aastast on Iirimaa SKP kahanenud 15%. Eratarbimine ja avaliku sektori tarbimine kahanesid kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,3%, investeeringud 21%. 14,4% tööealisest elanikkonnast oli kolmandas kvartalis tööta.
„Need numbrid on väga heitlikud, me ei peaks neisse väga palju sisse lugema,“ ütles Jonathan Loynes. „Samas rõhutavad need näitajad, et Iirimaal ei ole veel jalad põhjas.“
Seotud lood
Iiri valitsuse täna avaldatud andmeil kahanes SKP läinud aasta viimases kvartalis 0,2% võrreldes eelnenud kvartaliga, mil see tagurdas 1,1%.
Kumma kriisirohi on parem – Iirimaal või Islandil, küsib ajaleht Wall Street Journal ja vastab, et ilmselt nimetaksid paljud praegu pigem Islandit, mis sai läinud nädalal agentuurilt Fitch tagasi investeerimisjärgu reitingu – Iirimaa võlakirjadel on agentuuri Moody’s hinnangul jätkuvalt rämpsreiting.
Välisfirmad tegid läinud aastal Iirimaale rekordiliselt investeeringuid, luues juurde 13 000 töökohta ning aidates Iiri majanduse kolm aastat väldanud languse järel uuesti kasvule.
Iiri keskpank kärpis täna riigi selle aasta SKP prognoosi varem ennustatud 1,8 protsendilt 0,5%-le, kuna ekspordi kasv aeglustub ja sisenõudlus väheneb.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.