Viimastel valimistel parlamenti mitte pääsenud Rahvaliit nõuab, et riigikogu lükkaks tagasi Euroopa Finantsstabilisuse Fondi eelnõu, sest see ei lase Eesti majandusel kasvada.
Rahvaliidu juht Margo Miljandi saadetud teate järgi võtab eelnõu "Eesti rahvale ettenähtamatuks ajaks võlakohustused suurusjärgus, mis muudab lähiaastakümnetel võimatuks meie majanduse kasvu ning rahva jõukustaseme paranemise või isegi püsimise praegusel tasemel".
"Abipaketis osalemine tähendab, et veelgi enam koole tuleb sulgeda, veelgi rohkem päästeametnikke koondada, et arstisabad kasvavad veelgi, bussiliiklus hõreneb veelgi, elektri hind tõuseb veelgi. Kusagilt peab ju see hiigelraha tulema, mis suurte Euroopa pankade päästmiseks välja tuleb käia. Ja ta tuleb reakodaniku taskust," selgitas Miljand.
Kui Eesti peab osalema võrdsete partneritega teiste riikidega Euroopa Liidus, siis miks ei ole Euroopa Liit käitunud Eesti riigiga võrdse partnerina, makstes põllumajandustoetusi vaid kolmandiku võrreldes teiste riikidega, lisas ta.
Miks teised riigid ei ole pidanud kinni laenuprotsendist ehk 60% SKPst, vaid on end lõhkilaenanud, küsis Miljand. "Sellisel juhul oleks Eestil kohustus garanteerida vaid kolmandik laenust, kui me räägime õiglusest," märkis Rahvaliidu juht.
Rahvaliit on seisukohal, et Eesti peaks eurotsooni võlgade maksmise asemel minema tagasi rahvusvaluutale, et luua oma "tulemüür" eurotsooni vältimatu krahhi vastu.
Seotud lood
Saksa parlamendi alamkoda Bundestag kiitis 523 häälega heaks euroala päästefondi EFSF laenuvõime suurendamise ning uued volitused.
Kuigi liiguvad jutud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) mahu tõstmisest kahe triljoni euroni, ei piisaks eurotsooni murede leevendamiseks ka sellest summast, usub SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Keskerakonna fraktsioon pelgas, et euroala päästefondi EFSF raamlepinguga võivad tekkida Eestile ülejõu käivad võlad.
Kõik põhimõttelised otsused seoses Eesti liikmelisusega euroala finantsstabiilsuse fondis EFSF teeb riigikogu, ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.