Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy ootab Eestilt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) liitumise kiiret ratifitseerimist.
Van Rompuy ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas rääkisid tänasel kohtumisel euroala võlakriisi hetkeolukorrast. Maasika sõnul kiitis Van Rompuy Eestit jätkusuutlike rahanduspoliitikate eest, tuues riiki eeskujuks teistele Euroopa Liidu liikmesmaadele.
Samas kutsus ta kõiki liikmesriike, sealhulgas Eestit, kiiresti ratifitseerima Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) abiprogrammidega liitumise.
"21. juulil Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud otsuste ratifitseerimine kõigis liikmesriikides on praegu tähtsaim samm euroala stabiliseerimiseks," ütles Van Rompuy Maasikale.
Eesti suursaadiku sõnul on meie kohus panustada euroala võlakriisi lahendamisse. "Kriis mõjutab kogu Euroopa Liidu arengut ning Eesti jaoks on ELi edukus ülitähtis," sõnas Maasikas.
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ehk EFSF on eraõiguslik institutsioon, mis annab finantsraskustesse sattunud euroala riikidele laenu majandusreformide toetamiseks. Hättasattunud riikidele antakse laenu rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Tänaseks on EFSF andnud laenu Portugalile ja Iirimaale. Eesti pole veel EFSFi liige.
Seotud lood
Viimastel valimistel parlamenti mitte pääsenud Rahvaliit nõuab, et riigikogu lükkaks tagasi Euroopa Finantsstabilisuse Fondi eelnõu, sest see ei lase Eesti majandusel kasvada.
Tänu reservidele saab Eesti Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksetega hakkama, see ei löö meid jalust, ütles rahandusminister Jürgen Ligi riigikogus.
Kui ma oleksin riigikogu liige, siis ma hääletaks kindlasti EFSFi poolt, kommenteeris ettevõtja Jüri Käo Eesti osalemist euroala päästefondis EFSF.
Keskerakonna fraktsioon pelgas, et euroala päästefondi EFSF raamlepinguga võivad tekkida Eestile ülejõu käivad võlad.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.