Omandireservatsioon ja üürileandja pandiõigus

Enamasti müüvad tootjad ja hulgimüüjad kaubad edasimüüjatele omandireservatsiooniga. Edasimüüjale antakse küll kaup, kuid kauba omanikuks jääb tootja või hulgimüüja. Edasimüüja saab kauba omanikuks alles pärast kauba eest tasumist.

Tootja või hulgimüüja jaoks seisneb omandireservatsiooni suurim pluss riskide puudumises. Kui edasimüüjal läheb hästi, tasub ta kauba eest ostuhinna, kui aga edasimüüja äritegevus peaks ebaõnnestuma, peab ta kauba tagasi andma. Kui edasimüüja pankrotistub ja tema vara müüakse võlgade katteks, pole omandireservatsiooni korral võimalik müüa teisele isikule kuuluvat vara - kaupade omandiõigus pole pankrotistunud edasimüüjale üle läinud ja pankrotihaldur peab kaubad omanikule tagasi andma.

Üüripinnal teisiti. Kaupade omaniku positsioon muutub oluliselt aga olukorras, kus edasimüüja tegutseb üüripinnal. Põhjuseks on üürileandja õigus kohaldada üürileandja pandiõigust üüritud ruumis asuvate asjade suhtes. Pandiõiguse kohaldamise eeldused on väga lihtsad: tegemist peab olema üüritud kinnisasjal asuva ja ruumi sisustusse või kasutamise juurde kuuluvate asjadega ning üürileandja ei tohi olla teadlik sellest, et üürnik pole asjade omanik.

Ruumi sisustusse kuuluvad riigikohtu praktika kohaselt eelkõige mööbel, statsionaarsed masinad-seadmed. Ruumi kasutuse juurde kuuluvad bürooruumide puhul näiteks arvutid, koopiamasinad jms, kaupluse- või kaubalaoruumide korral aga sinna müügiks toodud või ladustatud kaubad.

Üürileandja pandiõiguse regulatsiooni juures on kõige olulisem üürileandja teadmine asjade tegelikust omanikust. Riigikohus on lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-8-08) leidnud, et üürileandjat tuleb informeerida asjade tegelikust omanikust viivitamatult pärast seda, mil asjad ruumi viiakse. Kui üürileandjat teavitatakse asjade tegelikust omanikust alles pandiõiguse kohaldamise hetkel, ei pea üürileandja enam vastuväiteid arvestama. Kui aga üürileandja on juba pandiõigust kohaldanud ja üürnik võlga ei tasu, on üürileandjal õigus panditud asjad maha müüa. Fakt, et asjad kuuluvad tegelikult kolmandale isikule, pole sel juhul oluline. Pärast asjade müüki jääb endisele omanikule vaid nõue edasimüüja (ehk üürniku) vastu.

Kokkuvõte. Tootjad ja hulgimüüjad peavad omandireservatsiooniga kaupu müües kontrollima, kas ostja hoiab kaupu üüripinnal. Kui jah, peab müüja tagama, et ostja teavitaks üürileandjat omandireservatsioonist või siis ise vastava info üürileandjale edastama. Tegemist on küll ebamugava kohustusega, kuid selle tegemata jätmine võib kaasa tuua nii kaubast kui ka rahast ilmajäämise.