Põllumajandussaaduste hinnatõus tõstis Eesti põldurite sissetulekut 2010. aastal võrreldes aastatagusega 46% ehk ligi neli korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Põllumajandussaaduste hinnatõus kasvatas Eurostati teatel mullu ELi põldurite sissetulekut aastatagusega võrreldes keskmiselt 12,6%, teatab Eesti põllumajandus-kaubanduskoda. Sissetulek kasvas enim Taanis (56,6%), millele järgnesid Eesti (46,3), Holland (39), Prantsusmaa (34,4) ja Rootsi (28,4). Suurim langus oli Suurbritannias (6,4%), kuid sissetulek kahanes lisaks ka Rumeenias ja Kreekas (3,5) ning Itaalias (2,8).
Hinnatõusule andsid hoogu eelkõige taimekasvatussaaduste ja piima kallinemine, millega korvati 2009. aasta järsk 10% sissetuleku langus. Samas vähenes põllumajandussektori tööhõive mullu 1,5%.
Eurostati raport toob välja suured erinevused liikmesriikide vahel. Kui Taanis ja Eestis ületas põlduri sissetuleku aastane kasv 45%, siis Suurbritannias oli langus üle 6%. Samas ei olnud Suurbritannia eelmise aasta langus nii järsk. Sissetulek kasvas 21 ja langes vaid kuues liikmesriigis.
Kasvu tagasid eelkõige taime- (5,9%) ja loomakasvatus (2%). Eurostat märgib, et suurt rolli sissetuleku kasvus mängisid õlikultuurid (29%), teravili (27) ja kartul (18). 32% kogu loomakasvatussektori toodangumahust andev piimandus kosus mullu 2009. aasta dramaatilisest langusest, kasvatades tulu 10,8%. Ülejäänudloomakasvatuses pilt nii roosiline pole. Tulu langes kõigis ülejäänud valdkondades (seakasvatuses 2,8%, linnukasvatuses 1,3, lambakasvatuses 0,7 ja lihaveisekasvatuses 0,4%). Munade tootjahind oli 2009. aastaga võrreldes samuti märgatavalt madalam (7,1%).
Aastatel 2005-2010 on põlduri sissetulek näidanud tõusutendentsi ELi 19 liikmesriigis. Järsult on sissetulek kasvanud Bulgaarias, Poolas, Eestis, Belgias, Lätis ja Saksamaal. Kaheksas riigis - Luksemburgis, Taanis, Itaalias, Iirimaal,Kreekas, Rumeenias, Küprosel ja Sloveenias - langes sissetulek aga alla 2005. aasta taset, kusjuures kõige järsemalt Taanis ja Luksemburgis.Märgatavalt kasvasid osa põllumajandussisendite hinnad – sööt 2,7%, energiakandjad ja määrdeained 9,1%. Samal ajal langes väetise hind 18%.
Enamikus liikmesriikides vähenes tööhõive põllumajandussektoris, suurim langus oli Bulgaarias (10,4%), Lätis (5,8), Poolas (5,7) ja Rootsis (4,1). Erandi moodustavad Rumeenia (+4,1%) ja Küpros (+0,4). Eurostati väitel moodustab 55 mld EUR suurune põllumajandustoetus keskmiselt 42% põllumajandussektori 2010. aasta sissetulekust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.