Meedia- ja suhtekorralduse ekspert Daniel Vaarik näeb anonüümse kommentaariumi parima ohjamise viisina kombinatsiooni leebest autentimisest ja kindlakäelisest modereerimisest ning leiab, et viha õhutajate avalikustamine on õige tegu.
"See tähendab, et inimesed võivad küll esineda varjunime all, kuid kui nad seda õigust kuritarvitavad, eemaldatakse nad diskussioonist," selgitas ta. Kui nad on aga rikkunud seadust, õhutanud viha, siis ma arvan, et on õigustatud ka nende nimede avalikustamine, lisas Vaarik.
Anonüümne kommentaarium rikastab Vaariku hinnangul elu ning on suurepärane tagasisidekanal lugude autoritele, ent oluline on välistada sellise võimaluse kasutamine palgatud klikimeistrite ja elust tüdinenud inimeste poolt, kes tahavad teistele halba. "See on tänase tehnoloogiaga täiesti võimalik, loodan, et Eesti meedia saab sellest aru," märkis ta.
Seotud lood
Arvamusliidrid on nimetanud sõnavabadust ühiskonna hapnikuks. Internetis võib aga sõnavabadusest saada agressiivne ja solvav rünnak.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Äripäevale, et on sattunud peale anonüümseid mõnitavaid veebikommentaare kirjutavale ajakirjanikule.
Anonüümsete kommentaatorite paljastamise eesmärk oli näidata, et see tegevus pole anonüümne ja reeglite rikkuja on tuvastatav.
Vanasti visati nii ajalehetoimetustes kui ka teistes asutustes anonüümsed kirjad lihtsalt ära, ainult KGB luges selliseid, rääkis Äripäevale autoärimees Viktor Siilats.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”