Meedia- ja suhtekorralduse ekspert Daniel Vaarik näeb anonüümse kommentaariumi parima ohjamise viisina kombinatsiooni leebest autentimisest ja kindlakäelisest modereerimisest ning leiab, et viha õhutajate avalikustamine on õige tegu.
"See tähendab, et inimesed võivad küll esineda varjunime all, kuid kui nad seda õigust kuritarvitavad, eemaldatakse nad diskussioonist," selgitas ta. Kui nad on aga rikkunud seadust, õhutanud viha, siis ma arvan, et on õigustatud ka nende nimede avalikustamine, lisas Vaarik.
Anonüümne kommentaarium rikastab Vaariku hinnangul elu ning on suurepärane tagasisidekanal lugude autoritele, ent oluline on välistada sellise võimaluse kasutamine palgatud klikimeistrite ja elust tüdinenud inimeste poolt, kes tahavad teistele halba. "See on tänase tehnoloogiaga täiesti võimalik, loodan, et Eesti meedia saab sellest aru," märkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arvamusliidrid on nimetanud sõnavabadust ühiskonna hapnikuks. Internetis võib aga sõnavabadusest saada agressiivne ja solvav rünnak.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Äripäevale, et on sattunud peale anonüümseid mõnitavaid veebikommentaare kirjutavale ajakirjanikule.
Anonüümsete kommentaatorite paljastamise eesmärk oli näidata, et see tegevus pole anonüümne ja reeglite rikkuja on tuvastatav.
Vanasti visati nii ajalehetoimetustes kui ka teistes asutustes anonüümsed kirjad lihtsalt ära, ainult KGB luges selliseid, rääkis Äripäevale autoärimees Viktor Siilats.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.