Vanasti visati nii ajalehetoimetustes kui ka teistes asutustes anonüümsed kirjad lihtsalt ära, ainult KGB luges selliseid, rääkis Äripäevale autoärimees Viktor Siilats.
"Suhtun anonüümsetesse ründavatesse veebikommentaaridesse halvasti. Vanasti, nõukogude ajal ja mitte ainult ajakirjanduses, vaid kõigis ametiasutustes, visati anonüümsed kirjad prügikasti," ütles Siilats. "Ainult KGBs võeti anonüümseid kirju vastu. Siis tehti nii, et kui oli vaja midagi anonüümset fabritseerida, leiti vähemalt mingi reaalne inimene ja motiveeriti teda alla kirjutama."
Siilats lisas: "Ma võib-olla paistan lollakana, aga ma ei kasuta anonüümse kommenteerimise võimalust, kirjutan veebikommentaare alati oma nime all."
Siilatsi hinnangul peaks meediaväljaanded oma kommentaariume jälgima, et need vastaks eetilistele põhimõtetele. Anonüümsed ebaeetilised kommentaarid võivad kahjustada ka väljaande mainet.
"Mulle väga meeldib, kuidas Päevaleht oma kommentaaridega tegi, oleks seal kommenteerimine ainult lihtsam," lausus Siilats. "Teisalt on anonüümsed kommentaarid omamoodi auditoorium ja peab õppima nendega elama. Anonüümne kommentaar on kui hääl rahvast täis saalist ja osav esineja peab oskama sellele reageerida. Kuni teatud piirini toimib sõna ja mis üle selle läheb, need räuskajad tuleks välja visata."
Siilats ütles, et kirjutas anonüümsetest kommentaaridest ka Facebookis. "Tegelikult on ju nii, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kasutavad anonüümsete kommentaariumite genereerimist. Hiljem serveeritakse anonüümseid kommentaare avaliku huvina ja neis öeldu on jõudnud ka seadustesse ning kohtutesse," arutles ärimees. "Juba selle pärast ei tohiks anonüümseid kommentaare tolereerida ja väga tõena võtta."
Seotud lood
Arvamusliidrid on nimetanud sõnavabadust ühiskonna hapnikuks. Internetis võib aga sõnavabadusest saada agressiivne ja solvav rünnak.
Anonüümsete kommentaatorite ühe meelispaiga Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald näeb trendi, et pahatahtlikud kommentaarid vähenevad, ent tõsi, pole siiski veel lõplikult kuhugi kadunud.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Äripäevale, et on sattunud peale anonüümseid mõnitavaid veebikommentaare kirjutavale ajakirjanikule.
Meedia- ja suhtekorralduse ekspert Daniel Vaarik näeb anonüümse kommentaariumi parima ohjamise viisina kombinatsiooni leebest autentimisest ja kindlakäelisest modereerimisest ning leiab, et viha õhutajate avalikustamine on õige tegu.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.