Euroopa pangad ja valitsused on jõudmas Kreeka võlakirjade osas kokkuleppele – oodata on 50protsendilist mahakandmist.
"Nominaalse 50 protsendi mahakandmises jõutakse kokkuleppele," ütles Reutersile üks asjassepühendatu. Saksa kantsler Angela Merkel on nõudnud lahendust, mis aitaks langetada Kreeka võlakoorma 120 protsendile riigi SKPst.
"See ei ole võimalik ilma, et erasektor osaleks oluliselt suurema panusega kui 21. juulil kokku lepiti," ütles ta. 120 protsenti vastab 50protsendilisele võlgade kustutamisele ja pankade osalusele mahus rohkem kui sada miljardit eurot.
Reutersi andmeil ollakse kokkuleppele jõutud ka selles, et pangad peavad suurendama järgmise aasta juuni lõpuks omakapitali kvooti üheksale protsendile. Sealjuures võetakse arvesse võlakirjade turuväärtust seisuga 30. september.
Samuti peavad pangad hakkama piirama dividendide ja boonuste maksmist seni, kuni 9% nõudmine on täidetud. Samuti tuleb jälgida, et omakapitali suurendamine ei põhjustaks pankade liigset kokkutõmbumist, mis omakorda kahjustaks majanduse varustamist laenudega ning kauplemist riigivõlakirjadega.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas kõnes Bundestagile, et tänaselt ELi tippkohtumiselt ei ole "suurt pauku" oodata. Kriis kestab veel kaua, kuid Kreeka tuleb kiiresti jalule aidata, märkis ta.
Viimasel aastal hulga kriisikohtumisi pidanud Euroopa Liidu juhid kogunevad täna taas, et panna paika võlakriisi seljatamise täispakett.
Euroopa Liidu juhtide läbirääkimised pankadega Kreeka võlakirjade mahakirjutamisest tuleneva kahju osas on ummikusse jooksnud ja ajutiselt peatatud, teatas anonüümsust palunud EL-i ametnik uudisteportaalile Bloomberg.
Euroopa Liit jõudis kolmapäeval kokkuleppele EFSFi laenuvõime mitmekordistamise osas, kuid mehhanismi võimendamise täpse suuruse panevad rahandusministrid paika novembris, vahendab Reuters pärast ELi tippkohtumise lõppu avalikustatavat ametlikku teadet.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.