Euroopa juhtivad pangad peavad end paremini kindlustama võlakriisi vastu. Tuleva aasta keskpaigaks tuleb põhikapitali osakaal suurendada 9 protsendini.
EL liikmesriigid jõudsid Brüsselis toimunud tippkohtumisel otsusele pankade rekapitaliseerimise osas, kirjutab Spiegel Online. Kapitali suurendamiseks on Euroopa pankadel aega 30. juunini 2012. Kui seni oli põhikapitali nõue neli protsenti, siis edaspidi peab see olema 9 protsenti.
Pankasid, mis kapitali suurendamisega toime ei tule, peavad aitama vastava riigi valitsused maksumaksja rahaga. Ja kui ka sellest ei piisa, rakendub euroopa stabiilsusfond EFSF. Ajal, mil pangad tegelevad kapitalipuhvri suurendamisega, tuleb piirata boonuste ja dividendide maksmist.
Euroopa pangandusjärelevalve EBA hindab pankade kapitalivajadust ligikaudu 108 miljardile eurole. Täpne summa sõltub sellest, mis ulatuses pangad peavad loobuma oma nõuetest Kreeka vastu. Selles osas ei ole poliitikud veel üksmeelele jõudnud, juttu on olnud 50 kuni 60 protsendilisest võlgade kustutamisest, pangad ei ole aga nii suure kärpega nõus.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Arvamused Kreeka 50protsendilise võlakärpe, pankade rekapitaliseerimise ning EFSFi võimendamise suhtes on vastukäivad. Poliitikud on euroliidu värskete otsustega rahul, rahanduseksperdid pigem skeptilised.
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei too otsus suurendada Euroopa finantsstabiilsuse fondi triljoni euroni Eesti maksumaksjale kaasa uusi kulutusi.
Sellega muutub vaid pealkiri, mitte sisu, kommenteeris tööandjate keskliidu juht, ASi Standard omanik Enn Veskimägi ELi riigi- ja valitsusjuhtide kokkulepet kirjutada 50% Kreeka võlgadest korstnasse.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.