Ühelt poolt kirjutatakse küll midagi korstnasse, kuid teisalt räägitakse ju pankade rekapitaliseerimisest, kommenteeris SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
"Ühe käega antakse ja teise käega võetakse," täpsustas ta. "Antakse, ütlen ma sellepärast, et mul puudub usk, et pangad suudaksid turult raha "tõsta". Seega ilmselt ühel hetkel ollakse käsi pikalt ees mingi stabilisatsioonimehhanismi ukse taga, ükskõik kuidas seda ka nimetatakse," lisas Koppel.
Koppeli hinnangul on kokkulepe hea lühikeses perspektiivis. "Mingil hetkel hakkasid finantsturud sisse hindama juba päris ebameeldivaid stsenaariumeid ning see pinge tekitas sellise üldisema "siil udus" efekti, kus ka näiteks ettevõtted, mis seni tegid pikaajalisemaid plaane, olid sunnitud kuude asemel lähtuma plaane tehes päevadest või nädalatest," kommenteeris ta. Sama kehtis ka tarbijate kohta. "Udus sõites on mõistlik kiirust alandada ja seda ka tehti. Ilmselt nüüd hinnatakse keskkond veidi ümber," lisas Koppel.
Samas on SEB strateeg veendunud, et läinudöine kokkulepe ei lahenda mitte ühtegi strukturaalset probleemi. "Mis pikemat perspektiivi puudutab, siis tuleb aru saada, et Lääne-Euroopa seisab silmitsi strukturaalsete probleemidega, mida võib peamiselt kokku võtta sellega, et rahvastik vananeb ning nn hoolekanderiigi jaoks ei ole isegi kõige helgemates unenägudes enam raha," arutles Koppel. "Strukturaalsete probleemide lahendamine on aga poliitiliselt nii ebamugav, et minu arvates suudab olukord, kus ühtegi head lahendust ei ole, genereerida veel väga ebameeldivates kogustes ebastabiilsust – ka majanduslikku," lisas ta.
Koppel nentis, et kuna euro on valuutana ehitatud veidi vigasele vundamendile, pole selle poolt tekitatud tasakaalustamatustega veel tegelema hakatudki. "See on ka poliitiliselt ebamugav, sest tähendaks euroala riikidele fiskaaluniooni tekitamise ja ühiste eurovõlakirjadega seoses jupi suveräänsuse kaotsiminekut," märkis ta.
Euroala riigid leppisid öösel Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises. Pangad peavad loobuma 50 protsendist nõudmistest. Võlgade kustutamine tähendab Kreeka võlakoorma kergendamist umbes saja miljardi euro võrra.
Seotud lood
Ida-Euroopa majandused võivad krediidi osas kuivale jääda, kuna Lääne pangad fokuseerivad enese rekapitaliseerimisele.
Euroopa juhtivad pangad peavad end paremini kindlustama võlakriisi vastu. Tuleva aasta keskpaigaks tuleb põhikapitali osakaal suurendada 9 protsendini.
Euroala riigid leppisid läinud öösel Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises.
Maailm ootas pinevalt Euroopa Ülemkogu tulemust.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”