Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul jääb arusaamatuks, millist alternatiivi näevad kreeklased neile pakutavale abipaketile.
"Täna ei ole küsimus selles, et me saaks kuidagi vaielda vastu ettepanekule korraldada rahvahääletus, [vaid selles, et] ei ole väga selge, mis on nende arvates alternatiiv," rääkis ta Vikerraadios.
Müller rõhutas, et Kreeka abistamine eeldab igal juhul, et riik astub ise samme reformides majandust ja kärpides kulusid. "Kui Kreeka lükkab tagasi kõik nõutavad kärpemeetmed, /.../ siis ma ei ole kindel, et EL saab lõpmatuseni jätkata Kreeka finantseerimist," kinnitas ta.
Mülleri sõnul pole ratsionaalseid argumente, miks peaks olema Kreeka huvides euroalast lahkuda, samuti pole eurotsooni lagunemisest huvitatud teised liikmesriigid, ent kokkuvõttes on tegu mitte ainult ratsionaalsete otsustega, vaid poliitilise küsimusega.
Seotud lood
Kreeka ja Küprose investoritele kuuluva Marfin Pank Eesti juhi Riho Rasmanni sõnul on kreeklased hämmingus peaminister George Papandreou otsusest korraldada rahvahääletus.
Eesti Panga juhiks kandideerinud IMFi vanemnõunik Andres Sutt ei arva, et euroalast lahkumine ja pankrot on lahendus Kreeka probleemidele.
Kreeka valitsuse otsus korraldada päästeplaani asjus referendum oli möödapääsmatu tulemus suveräänsuse kaotamisele Brüsselile ja IMFile, märkis majandusprofessor Jean-Paul Fitoussi.
Euroopa päästefond EFSF lükkas tänase võlakirjade emiteerimise seoses turuolukorraga edasi.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.