Keskpangal on alati mängida keskne roll finantskriisis. Kuid Euroopa Keskpanga roll eurotsoonis on praegu isegi olulisem kui näiteks Inglise Keskpangal. Peamine erinevus laenamises kahe panga vahel euroalal ja USAs on, et laenamist kahe liikmesriigi vahel hinnatakse suuremaks riskiks kui siseriiklikku laenamist kahe panga vahel. See ei kehti USAs, kui on integreeritud finantssüsteem ja panku toetatakse föderaalsel tasandil.
Selle tulemusel fakt, et California võib olla lähemal pankrotile kui mõned eurotsooni riigid, ei oma mingid mõju pankadele, kelle peakorter seal asub või nende võimele saada rahastust pankadevaheliselt turult. Euroopas vastupidi, sõltub kõikide pankade saatus nende valitsustest.
Laenubuumi ajal. Enne 2007.aastat tekkisid suured pankadevahelised nõuded, sest pangad usaldasid üksteist. Siis, 2008. aastal, pankadevaheline turg äkitselt jäätus, kui see usaldus haihtus. See oli üldine nähtus, sest siis endiselt eeldati, et kõik eurotsooni valitsused suudavad oma panku päästa.
Nüüd, mil eurotsooni "lõunariikide" maksevõimelisus ei näi enam kindel, on usaldamatus kasvanud mööda rahvuslikke piire. Saksamaa pangad jätkavad laenamist üksteisele ja teistele Põhja-Euroopa pankadele, kuid ei ole enam nõus laenama Itaalia, Hispaania ja teistele Lõuna-Euroopa pankadele.
Järsul pankadevahelise rahastuse katkemisel on samad tagajärjed pangajooksuga. Pank, mis peab järsku tagastama pankadevahelised laenud, peab katkestama oma klientide laenud või müüma teisi varasid, mis viivad suurte kahjumiteni. Täpselt see juhtus, kui pankadevaheline turg jäätus pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist 2008. aastal.
Kui piiriülene pankadevaheline turg tõrkus töötamast sel suvel, välditi sarnast majandusvaringut ainult tänu EKP-le, millest ilma suurema kärata sai Eurooa keskne arvelduskoda. Saksa ja teised Põhja-Euroopa pangad, mis ei usaldanud enam oma lõuna kolleege, hoiustasid raha EKPsse, samas kui Lõuna-Euroopa pangad kasutasid EKPst laenuvõtmise võimalust, et teha tasa pankadevaheliste eralaenude kahjud.
Tulevik. Ühine raha ja rahanduspoliitika ei saa õigesti töötada, kui pangandussektor on viilutatud mööda rahvuslikke piire. Pakilisim samm euro stabiliseerimiseks ei ole mitte euro majandusvalitsus, vaid integreeritud pangandusturu ja ühise järelevalve põhialuste loomine.
Copyright: Project Syndicate, 2011, www.project-syndicate.org
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”