Registrimöll koolikoha nimel

Pole teada, kui paljud neist reaalselt ka kesklinna elanikud on, kuid ihaldatud koolide juhid hindavad päriselanike ja nn libaelanike suhteks 1/3 : 2/3.

Lapsevanemaid kannustab registriandmetega mängima soov panna laps õppima mõnda kesklinna mainekasse kooli. Praegune situatsioon, kus koolid katsetega omale õpilasi valida ei tohiks ning ainus vastuvõtukriteerium on samas koolis juba õppiv õde või vend ning tulevase õpilase elukoht võimalikult kooli lähedal, ongi vesi registrimöllu veskitele.

Lapse elukoha vahetamine on lihtne - tuleb saada mõne tuttava nõusolek, kes nõustub lapse koos ühe vanemaga enda juurde "sisse kirjutama", esitada vastav taotlus, kus muide on klausel, et esitaja esitab tõeseid andmeid. Igatahes võtab see toiming omavalitsuse rahvastikuregistri töötaja juures või koduarvutis ID-kaardi abil aega vaid mõne minuti.

Vassimine väga tavaline. Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas ütleb, et vassimine rahvastikuregistri andmetega lapse kooli saamise nimel on väga tavaline. "Sissekirjutamismöll käib nende koolide läheduses, kus on head õpitulemused," ütles ta.

Julgelt pooled 21. kooli õpilastest ei ela tegelikult kooli teeninduspiirkonnas. "Jah, on kuulda ka, et lapsevanematele pakutakse vastavat teenust. Siin ümbruses on vanemad majad, neis elavad eakad inimesed, kes ei ütleks ära väikesest lisasissetulekust," kommenteeris ta.

Tema teada ootab Tallinna kesklinnas järgmisel sügisel kooli minemist juba praegu 600 last, kuid hullem registreerimismöll on kindlasti veel ees. Juba ainuüksi sel aastal on rahvastikuregistri andmeil Tallinna kesklinna elanikuks registreerunud üle saja 5-6aastast last.

Viga hariduskorralduses. Toomingas ütles, et registreerimispettusega seisavad tema ja veel mõne kooli juhid pidevalt silmitsi, kuid lahendust asjale ei paista. Laste võrdlemine ja koolikatsetamine keelati ära ning nüüd peaks piirkonnakoolid vastu võtma kõik lapsed, kes nende piirkonnas elavad. "Meil alustas tänavu neli klassitäit esimese klassi lapsi, ruumipuudus kimbutab juba praegu," ütles ta.

"Reaalselt elab vanalinnas 8-10 esimese klassi last," ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur. Tema juhitav kool, mis aga on ka nüüd nimetatud piirkonnakooliks ja peaks teenindama vanalinna ja kesklinna piirkonna lapsi, on puupüsti täis ning igal hommikul ummistavad kooliesise õpilasi kooli toovate vanemate autod. "Kolmandik meie kooli lastest on need, kes ka päriselt siin piirkonnas elavad, ülejäänud on mujalt," ütles Agur. "Esimesel lastevanemate koosolekul tuleb ju välja, kus laps tegelikult elab. Ma ei süüdista vanemaid, vaid pigem hariduskorraldust, milles ei ole arvestatud neid koole, millesse on suurem konkurss juba traditsiooniliselt."

Agur ütleb, et laieneda pole GAGil kuskile. "Meil on lootus, et saame ülelinnaliseks kooliks, see lahendaks libaregistreerimistega seonduva," ütles ta. Rahvastikuregistris oma andmete muutmine on ülilihtne ja kuigi vormiliselt peab elukoha muutja esitama enda kohta tõeseid ning reaalseid andmeid, siis tegelikult ei kontrolli seda ju mitte keegi. Inglismaal on näiteks õigus politseil kontrollida, kas inimene ka tegelikult elab rahvastikuregistris antud aadressil, tõi ta näiteks. "Meil aga on nii, et teatud vanalinna aadresside puhul ma juba tean peale vaadates, et ahhaa, see on see koht, kuhu lapsi registreeritakse kooli sisse saamiseks," lisas ta.

Tallinna haridusameti vanemspetsialist Urmas Sadam ütles, et ebatäpsused rahvastikuregistri andmetes on suur probleem. "Veerand kuni pool rahvastikuregistri andmetest on ebatõesed," väidab mees, kelle igapäevane töö on Tallinnas laste koolikohustuse täitmise jälgimine. "Praegu on Tallinnas 1300 õpilast, kes pole ühegi kooli nimekirjas. Ajan nende jälgi ja enamasti on nad tegelikult vanematega välismaale kolinud," kirjeldas ta. Sadam meenutab lugu, kus koju saadeti trahviotsus, kuna laps ei käinud koolis, kuid selgus, et laps oli juba viis aastat tagasi Venemaal surnud.

Registri andmed pole täpsed. Mis puutub lastele elukohajärgse kooli määramisse rahvastikuregistri andmete alusel, siis sellesse olevat Sadama sõnul slikerdamisvõimalus sisse kodeeritud. "Lausa sadades on toimunud elukohamuutused eesmärgiga saada laps ühte või teise kooli," kirjeldas ta. "Ega meil olegi praegu häid ettepanekuid, kuidas seda olukorda lahendada. Siseministeeriumi oleme probleemidest teavitanud, kuid tundub, et seal puudub soov rahvastikuregistriga midagi ette võtta."

Sadam ütleb, et linnavalitsus ei pea õigeks olukorda, kus omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks peab omavalitsus inimesi taga otsima ja eriti juhul, kui on olemas riiklik register, kus need andmed peaksid juba õiged olema.

Minister: kiiret lahendust pole. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ütles, et nii karmilt ei saa siiski öelda, nagu oleks rahvastikuregistris suur osa andmeid valed. "Alla 20 protsendi elukohaandmetest on seal ebatäpsed," arvas ta.

Minister ütles, et problemaatika registriga on ammu teada, kuid napib kiireid ja lihtsaid lahendusi. "Ma pooldan vaba ühiskonda, mitte seda, et suvalisel ajal võidakse kontrollima tulla, kas ma ikka elan registriaadressil," ütles ta.

"Omavalitsuste rahvastikuregistriametnikud saavad tegelikult väga palju ära teha. Kas või seda, et ei registreeri 40 inimest ühte korterisse."

Kooli saamiseks libasissekirjutuse hankimine teeb Kiislerigi nõutuks - kui eelistatakse üht kooli teisele ja tehakse kõik selle nimel, et sinna saada, siis nii ongi.

Kiisleri sõnul on kaalumisel siiski rahvastikuregistri seaduse mitu muudatust. 2012. aastal rakendub ka säte, et kui inimeselt mõnes riigiasutuses küsitakse reaalset elukohta, siis saab ta samas rahvastikuregistri elukohaandmeid muuta.

Vassimine rahvastikuregistri sissekirjutusega on väga levinud ning siin annavad poliitikud tavainimestele lausa eeskuju, manipuleerides andmetega valimisedu huvides.

Näiteks paar aastat tagasi registreeris riigikogulane ja ärimees Robert Antropov enda valimisedu kindlustamiseks Paldiskisse plejaadi sõpru ja sugulasi. Paldiski on samas linn, kust elanikud pigem lahkuvad, kuid enne 2009. aasta kohalikke valimisi toimus seal midagi enneolematut - lisandus 285 elanikku. Antropov ei salanud, et viksis sissekirjutamisskeemi maha Paldiski meeri Jaan Möldri pealt ning kavatses ta nii võimult kukutada.

Sarnaselt Paldiskiga osutus enne neid valimisi populaarseks ka Peipsi äärne Alajõe vald, kuhu "kolis" paarile aadressile ohtralt valimisealisi inimesi. Mikitamäe ühes kahetoalises korteris elas toona registri andmeil aga lausa 54 inimest. Ka paljud saared on saanud asukaid juurde pärast seda, kui sissekirjutatud elanikud on hakanud saama transpordisoodustust.