• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 225−1,02%38 246,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 225−1,02%38 246,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 10.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigieelarve ohus? Valitsus, kus on plaan B?

Euroopa Komisjon nendib eile avaldatud sünges majandusprognoosis, et Euroopa majanduse toibumine on seiskunud ning et meid ootab kidur kasv, mis ei too leevendust ka tööturul. "Euroopa majanduse väljavaade on sünge," ütles prognoosi tutvustanud rahandusvolinik Olli Rehn. "Majanduse toibumine on seiskunud ja majandus on uue languse ohus." Samuti kärpis Euroopa Komisjon Eesti tuleva aasta majanduskasvu prognoose, kuna nõudlus eksporditurgudel väheneb.
Ootame varuplaani. Äripäeva arvates toetavad need uudised me oktoobrikuist juhtkirja - riigikogus menetlemisel olev Eesti tuleva aasta riigieelarve eelnõu, rääkimata seda toetavast majandusprognoosist, on kiiresti aegumas. Äripäev soovitab tuleva aasta eelarve kriitilise pilguga üle vaadata ning iga viimsetki senti enne kulutamist hoolikalt kaaluda. Miks me jätkuvalt pessimistlikud oleme?
Sest ega Euroopa Komisjoni, kes näeb majanduskasvu aeglustumise taga usaldusnäitajate järsku langust, kasvanud pingeid finantsturgudel ja olukorra halvenemist maailmamajanduses, eilsed sünged prognoosid meile üllatusena tulnud. Samuti pole need ainsad murepilved. On ju selgi nädalal mitu korda kirjutatud Itaalia võlakirjadest, mille tootlus juba üle kriitilise 7% piiri vohamas. (Pealegi, Euroopa Komisjoni eile avaldatud prognoosid on koostatud enne kui Itaalia laenukulud üle kriitilise piiri tõusid.) Palju Kreeka hädadest on kirjutatud, ei jaksa kokku arvatagi. Üldist meeleolu arvestades võib Kreeka juba kadunuks lugeda.
Peale selle on viimaste kuude (!) jooksul majanduskasvu prognoose kogu maailmas märkimisväärselt kärbitud. Näiteks USA järgmise aasta SKP kasvu väljavaateid on langetatud 2,9 protsendilt 2 protsendile ja eurotsooni oma 1,6 protsendilt 0,7 protsendile. Seega eurotsoonis on majanduskasvu ootusi kärbitud üle poole ja USAs kolmandiku võrra, leiab näiteks Mandatum Life Baltikumi Varahalduse juht Paul Lukka.
Reitinguagentuur S&P hindas hiljuti Eesti panganduse riskitasemeks kuus punkti kümnest ning kinnitas, et krediidirisk ehk kohustuste täitmata jätmise tõenäosus on kõrge.
Lisaks oleme kirjutanud Soome ettevõtjate konservatiivsetest plaanidest, sama pessimistlikud meeleolud valitsevad ka Rootsis, Taanis, Norras - kõik meile vägagi olulised ekspordipartnerid. Skandinaavia ettevõtjad kardavad Saksamaa majanduse kukkumist, seda, et Saksamaa sisetarbimine külmub, mistõttu kaoks põhjamaalastele väga oluline eksportturg. Skandinaavlaste, me suurimate ekspordipartnerite kartus hakkab aga lähitulevikus meidki mõjutama.
Tõsi, tulevikule võib vaadata ka helgema pilguga. "Optimism on meie moraalne kohus," ütles septembris valitsuse pressikonverentsil järgmise aasta riigieelarvet tutvustades peaminister Andrus Ansip. Ja tõsi on ka, et "suurt pauku" pole olnud. Veel. Ning seegi, et ükski krahh pole tulnud ennustatud ajal, krahh tabab alati ootamatult. Ja veel, me saame valitsusest suurepäraselt aru - kärpimine on alati valus. Ja aina valusamaks läheb, sest piltlikult öeldes on me püksirihmad juba ammu viimases augus. Kuid siiski oleme arvamusel, et tuleviku suhtes tasuks olla mõnevõrra ettevaatlikum. Ning seetõttu ootaksime valitsuselt ka plaani B.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele