Usalduse kaotus ennustab investeeringu pankrotti

Reedel kirjutas Äripäev, et võlgades kinnisvaraärimehe Swen Uusjärve ja endise rahandusministri Mart Opmanni investeerimisfirma hullutab rahakaid inimesi kõrge aastatootlusega. Meeste tegevust uurib finantsinspektsioon.

Äripäeva meelest kordab juhtum üle kaks olulist õppetundi. Esiteks, investeerimist ei maksa teha uisapäisa, lastes end hullutada suurtest tootlustest või projekti kaasatud kõlavatest nimedest. Teiseks, et usaldus on iga ettevõtmise pärisosa ehk omakapitali tuum. Usalduse puudumine seda, et omakapital on miinuses, ettevõte on suurtes raskustes ning suure tõenäosusega tabab seda ühel või teisel moel kas pankrot või likvideerimine.

Investorile. Viimasel ajal on sagenenud küsitavad või suisa ebaseaduslikud tegevused finantsturul, kus pakutakse erinevaid "teenuseid" või "soodsaid investeerimisvõimalusi". Äripäeva meelest kehtib igal investeeringul rusikareegel: kui ettevõttel puudub usalduskrediit, siis on ettevõtmise n-ö omakapital juba eos miinuses ning sellesse investeerimine on ülimalt riskantne.

Teine kindel võimalus on toetuda finantsinspektsioonile, kelle heakskiidul on iseenesest usalduse pitser. Jah, ka sel korral, nagu investeerimisel ikka, on mängus riskid, kuid nad on mõistlikkuse piires maandatud. Inspektsioon annab ka neli soovitust, kuidas finantsettevõtte usaldusväärsust kontrollida. Esiteks, kõik need isikud Eestis, kellel on luba reguleeritud fondivalitsemis-, investeerimis-, kindlustus-, makse- ja pangandusteenuseid pakkuda, on kontrollitavad finantsinspektsiooni veebilehelt, samuti on seal ära toodud Eestis lubatud väärtpaberite avalikud pakkumised.

Teiseks, teie isikuandmeid saab töödelda üksnes teie nõusolekul ning te võite igal hetkel nende töötlemise keelata ja vastava telefonikõne süümepiinadeta lõpetada. Kolmandaks, võtke aega pakkumise kaalumiseks ja konsulteerimiseks. Neljandaks, ärge avaldage teistele oma isikuandmeid, eriti isikukoodi, krediitkaardi- ja pangakontonumbrit, vaid küsige pakkujate nimed ning kontaktandmed.

Investeerimisel tuleb olla sama tähelepanelik ja hoolas kui igapäevaostusid tehes - olgu selleks triikraud, arvuti või pesumasin. Finantslodevust ei tohi ligi lasta, vastasel juhul võib see kalliks maksma minna.

Ettevõtjale. On ärisid, kus usaldus on ettevõtte alus. Need on eelkõige nõuande ärid, nagu advokaadi- või suhtekorraldusbürood. Kuid teised kipuvad aeg-ajalt usalduse olulisust alahindama. See on mõneti mõistetav, sest usaldusega on nagu tervisega - ta on eluliselt vajalik, kuid tihti teadvustame seda alles siis, kui tunneme sellest puudust.

Usaldusel on tugev väärtus, kuid seda on kerge kaotada. Kuna inimesed kalduvad otsuste tegemisel kasutama otseteid ning olema järjepidevad, siis usalduse võitnud ettevõttel on lihtsam - inimesed usaldavadki teda järjepidevalt, sest ta on kord varem täitnud nende ootusi. Kuid täpselt samadel põhjustel on usalduse tagasivõitmine nii raske - olles meid kord petnud, pole meil põhjust arvata, et ta seda uuesti ei tee. Ehk teisisõnu - kaks korda sama reha otsa võib astuda ainult rumalusest.

Ilmekalt võttis teema eelmisel nädalal toimunud ärihommikusöögil "Juhi vastutus" kokku Helmese tegevjuht Jaan Pillesaar: "Kõigi mind esindavate advokaatide õuduseks võin öelda, et suurimad tehingud olen ma teinud suuliselt. Kui kahtlustad, et sinu lähedal istub varas, siis jookse lähima ukseni. Ükski leping varga eest ei kaitse."

Autor: ÄP