• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 17.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arco Vara vajab raha, uut hingamist ja uut nime

Tänane Äripäev kirjutab, et Arco Vara, kes piltlikult öeldes korjas 2007. aastal Tallinna börsile tulles turult pea kogu saadaoleva rumala raha ehk ca miljard krooni, seisab taas teelahkmel. Kuidas edasi? Kuhu edasi? Artiklist selgub, et Arco Vara on jõudnud seisu, kus ettevõtte suurimad aktsionärid Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu loodavad senisele vihavaenlasele Toomas Toolile.
Arco Vara - ausammas kinnisvarabuumile. Nelja aasta eest suure furooriga börsile tulnud kinnisvaraettevõte on kogu turult korjatud kroonimiljardi huugama pannud, ettevõtte pangakontol on paar miljonit eurot. "Mure raha pärast on kogu aeg," ütleb Tomingas. Kuhu see üüratu kogus raha siis kadus?
Punkt 1 - pangad. "Sellest miljardist ainuüksi 80 miljonit läks kapitali kaasajale ehk siis SEB Enskildale," tunnistab Tomingas, kelle sõnul on Arco ka suurel määral laene tagasi maksnud, 1,6 miljardi kroonisest kohustusest on Arcol tänaseks üleval 39,5 miljonit eurot (618 miljonit krooni).
Punkt 2, valed investeeringud. Nii pandi Bulgaariasse hetk enne kinnisvaraturu kukkumist üle 300 miljoni krooni. "IPO käigus antakse ju väga selgeid lubadusi. Üks meie lubadus oli see, et suunata oma tegevus Baltimaadest jõuliselt välja uutele arenevatele Ida-Euroopa turgudele," tunnistab Tomingas. Mäletatavasti oli küsimus, kuhu, kui palju ja kas üldse investeerida ka üks suuremad põhjuseid, miks vennad Arakad - nõukogu esimees Arti ja juhatuse esimees Viljar, ettevõttest õige pea pärast börsidebüüti lahku lõid.
Punkt 3, liiga suured kulud. Tominga jutust selgub, et Arco Vara struktuur oli valesti ülesehitatud, üldhalduskulud üüratult suured ning juhtimine väga keeruline ja kulukas. Ettevõttes töötas üle 600 inimese, kellest tänaseks on järele jäänud veerand.
Punkt 4, laristamine. Kuna raha oli küll, käis selle kulutamine jõudsalt - 2007 mindi Rumeeniasse ja Leetu, kusjuures Rumeenias võeti maakleritele liisingusse 12 autot, renditi kallid büroopinnad, sisustati need mööbliga. Ja aasta hiljem ettevõtted likvideeriti miljonitesse kroonidesse ulatuvate kahjudega.
Punkt 5, juhtimisvead. Arco Vara hindas kinnisvara väärtuse üles, sellise ümberhindluste arvel tekkinud kasumist maksti aga boonused ja preemiad sularahas välja!
Kuidas edasi? Äripäeva arvates vajab Arco Vara kui mitte imet, siis karmimat sorti saneerimist küll. Kuna ettevõtte varad on enamasti ebalikviidsed ja sõltuvad kinnisvaraturu tõusust, ning seda mitte kriisist toibumas Eestis, vaid Bulgaarias, tuleb vöö kõvemini kinni tõmmata. Lisaks tuleb Toomas Tooliga ära leppida, aktsionäridele vettpidav tegevuskava esitada, lisaraha kaasata. Ning miks mitte ka nime ja logo vahetada.
Nimel pole sisu, logol kurb alatoon. Arco tähendas algselt Arti Arakase kompaniid, koos vendade Arakatega kadus nimest Arco, kinnisvaramulli lõhkemisega ka Vara. Kui vaadata aga ettevõtte logo, mis inspireeritud kaartest (kasutades nimest osakest: Arc) ning milles hea silm tunneb ära triumfikaare, saabki Eesti kinnisvaraturu kunagine lipulaeva kujund tõeliselt härda alatooni - ausammas Eesti kinnisvaramullile.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele