Järgneb intervjuu Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu juhatuse esimehe ja ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Meelis Einsteiniga.
Millised on materjalitootjate ja ka Kunda Nordic Tsemendi kõige suuremad hirmud järgmisele aastale mõeldes? Kõige suurem hirm on muidugi see, et turg kaob lihtsalt ära. Riigi maksutõusud ja muudatuste liiga lühike etteteatamise aeg avaldavad ettevõtluse arengule pärssivat mõju. Ehitusmaterjalitööstusele on eriti tähtsad tootmisega seotud tasud, nagu kaevanduse õiguse tasu, rohelise energia maks, aktsiisid jms. Klient peab kõik need toote hinna sees ära maksma ja kui ta enam ei jõua, siis tarbimine väheneb.
Kuidas põhimõtteliselt võiks ettevõte valmistuda kriisiks? Kui tahad elada rahus, valmistu sõjaks. Praegu koostatakse 2012. aasta plaanid tavapärase arengu järgi. Arvata võib, et järgmise aasta esimene pool jätkub enam-vähem praegusel tasemel, sealt edasi on ebakindlus suurem. Iga ettevõte peab koostama ka eriolukorra plaani, näiteks selleks puhuks, kui müük märkimisväärselt langeb. Ja kahjuks paistab, et selline teadmatus jääb kestma pikemaks ajaks.
Samas on näiteks siseturule valmistatavate toodete puhul kõik sõltuvuses ehitusmahtudest, neid tootjad omatahtsi suurendada ei saa. Materjalitootja saab küll ette valmistuda, teatud juhtudel otsida ekspordivõimalusi, kuid ehitusmahud ehk tarbimine on sõltuv majanduse käekäigust.
Ehitusmaterjalide tootjate liit prognoosib järgmisteks aastateks keskmiselt natuke üle 5% tõusu aastas. Selles on palju optimismi, millele lõunaeurooplased võivad kergesti vee peale tõmmata.
Kui suurt ehitusmaterjalide hinnatõusu on 2012. aastal oodata? Missugune toore on enim kallinenud? Kuigi poliitikud kõnelevad, et makse ei tõsteta, on ehitusmaterjalitööstuse jaoks mitmed maksutõusud tõsiasi. Kui vaadata näiteks Äripäeva ehitusmaterjalitööstuse TOPi, oli väga suur osa ettevõtetest ka veel 2010. aasta tulemuste põhjal kahjumis. See tähendab, et taustsüsteem toetab igati toodete kallinemist. Kuna tooted, nende kasutusala, tootmiseks vajatav toore on erinevad, on kindlasti ka hinnamuutused erinevad.
Millal hakkavad odavnema looduslikud ehitusmaterjalid? Praegu seda küll eriti ei näe. Keskkonnatasude seadus kehtestab looduslike maavarade kaevandamise õiguse tasude kasvud kuni aastani 2015. Nende hind tõuseb. Teine oluline materjal on puit, mille hind kujuneb raiemahtudest ja ekspordi hindadest. Inflatsioon aitab hinnatõusule vaikselt kaasa. Mõningate imporditava toormega materjalide puhul on võimalikud hinnakõikumised, sõltudes hinnamuutustest maailmas.
Millistele turgudele soovitate ettevõtjatel minna, riskide hajutamiseks? Riskide hajutamine viitab vajadusele mitmesse riiki eksportida.
Eksporditurgude valik sõltub toodetest. Üldehitusmaterjale ja -tooteid on keeruline viia kaugemale kui 400 km, samas aknaid-uksi viiakse näiteks ka Jaapanisse. Ehituskeemiat võib eksportida aga üle maailma.
Kui vähegi võimalik, tuleb eksporti kaaluda. Eesti ehitusmaterjal on huvitatud Skandinaavia, Balti riikide ja Kesk-Euroopa turust. Euroopa ühtne standardisüsteem üritab vaatamata ikka veel esinevatele käivitusraskustele seda toetada. Venemaa suunal on tehnilised nõuded Euroopa omadest erinevad, kuid turg on suur ja huvitav ning elab veidi oma elu.
Kas vastab tõele, et Soome ametühingud ei lase Eesti ettevõtjaid Soome turule? Soome järelevalve ja tellijad suhtuvad umbusklikult Eestis väljaantud dokumentidesse, kuigi tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud asutustega. Oleme teinud Soome järelepäringuid, kuid ametlikult lisanõudeid eitatakse. Tegelikkuses tuleb tooteid topelt sertifitseerida, võtta Soome asutustelt lisatõendeid. Kui kõik see vaevaline kadalipp on läbi käidud, siis õnnestub eksportida küll.
Mis värvides näete lähimat kaht-kolme aastat? Plaanime normaalset arengut, igal aastal 5% kasvu - stabiilne väike areng oleks parim. Mis nendest plaanidest saab, näitab aeg. Praegu on juba üheks aastaks kava koostamine keeruline, edasi lihtsalt ei paista läbi. Praegu pole lähituleviku mustaks värvimine siiski põhjendatud.
Meie toodangumahud on kahanenud mullusega võrreldes pea 20%. Kui mullu tahtsid inimesed kroonidest lahti saada, siis nüüd, mil palgad ei ole tõusnud, raha lihtsalt ei liigu. Eestis on plastakende tootmisvõimsus kaks korda suurem kui aknaid vaja.
Praegu on plastaknatootjate lootus CO2-objektide peal, ent seal on probleemiks Poolast sisseostetavad aknad. Üks selline näide juba on: Võru haigla, kus aknapinda 200 m2. Nii et ettevõtjad, kes Eestis makse maksvad, võivad neist objektidest ilma jääda. Poola aken on küll odavam, ent seda kasutatavate materjalide kvaliteedi arvel.
Turul tegutseb uusi, paarikuiseid firmasid, kes on võitnud mõne projekti ja soovivad meilt aknad tellida ilma igasuguse ettemaksuta. Meie sellega riskida ei saa ega võta ka selliseid projekte, kui pole panga garantiid või muid tagatisi.
Eesti siseturg on ennast ammendamas, kuna uute arenduste maht on väike. Ehkki tulekul on CO2 projektid, vaatame meie pigem piiri taha. Eksporditava toodangu osakaal on viimase paari aastaga tublisti kasvanud ning juba praegu läheb kolmandik toodangust välismaale, peamiselt Skandinaaviasse, pisut ka Saksamaale ja Venemaale. Põhjamaade trendiks on küll peamiselt puitaknad, ent tööstus- ja põllumajandussektori näol on ka plastakendel oma nišš olemas.
Autor: ÄP
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.