Hooliv ettevõte väärtustab kohalikku elu-olu

Samas peavad ettevõtted sõnapaari "vastutustundlik ettevõtlus" all silmas erinevaid asju. Paljude jaoks on ekslikult tegu endiselt vaid loodussõbraliku tegutsemise või mõne abivajaja rahalise sponseerimisega.

Mitme eduka ettevõtte näited annavad aimu, et vastutustundliku ettevõtluse rakendamisest on rohkem tolku juhul, kui lisaks looduskeskkonnale tunnetab ettevõte oma vastutust ja võimalusi midagi kasulikku ära teha laiemalt - kohalikus kogukonnas, oma töökeskkonnas ning turukeskkonnas.

Iseäranis tööstusettevõtete jaoks võib tunduda vaid loodussäästlikkusele tähelepanu pööramine kõige ahvatlevam tee. Vastutustundlikkusele laiemalt lähenemine on aga tähtis juba seetõttu, et iga ettevõtte ärilise edu jätkusuutlikkus sõltub tugevalt sellest, kui nauditav on töökeskkond, kui edumeelselt areneb kohalik elu ning kui erilisi suhteid hoitakse klientide ja koostööpartneritega.

Eetika toimigu alateadlikult, ka äriajamises. Põhjamaades ja lääneriikides on tavaline, et ettevõtted ongi eetiliste ja vastutustundlike hoiakute kaudu juhitud. Tegemist ei ole põhitegevusele lisaks täiendavate ühekordsete juhuslikult tehtavate asjadega. Vastutustundlik ettevõtlus ongi see, kuidas äri igapäevaselt ja igas olukorras juhitakse.

Tõelise lisaväärtuse loomiseks ei piisa vaid seaduste järgimisest. Koos ühiskonna arenguga kasvavad klientide ootused ja nõudmised, mistõttu on ettevõtted vabatahtlikult kohustatud tegema midagi enamat, kui ametlikud määrused nõuavad.

Eestis on kindlasti väga palju mikro- ja väikeettevõtteid, kes alateadlikult ja ilma selleks eraldi pingutamata vastutustundlikult tegutsevad. Samas on näiteks trükifirma Ecoprint Põhjamaade turul uksi avades tõestanud, et valdkonna strateegiline läbimõtlemine toob tulemusi ka majanduslikult.

Masu ei tulnud vastutustundlikkusele kasuks. Selleks, et suured ettevõtted saaksid oma tegevusest tulenevaid riske maandada ning paremini ära kasutada võimalusi enda ja ühiskonna arengule hoogsamalt kaasa aidata, on vaja läbimõeldud lähenemist. Seni on Eestis vaid mõnikümmend ettevõtet, kes vastutustundliku ettevõtluse enda jaoks strateegiliselt ja laiapõhjaliselt mõtestanud, ja needki peamiselt rahvusvaheliste korporatsioonide kohalikud esindused.

Enamus on siiani enda vastutustundlikkust defineerinud vaid keskkonnajuhtimise või toetustegevuse kaudu. Siiski on nelja aasta jooksul Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksi pinnalt näha, et iga aastaga tuleb juurde mitu uut tegijat, kes tabanud ära laiema konteksti.

Paljude Eesti ettevõtete suur võimalus on eksport ning tihti on meie roll olla üks lüli tarnijate reas. Maailma suurkorporatsioonid seavad sageli oma tarneahelasse pääsemise kriteeriumiteks vastutustundliku ettevõtluse rakendamise ning selle tulemuslikkuse mõõtmise ja aruandluse. Seega, kuigi kodune klient hakkab ilmselt aja möödudes ettevõtte ühiskondlikku vastutust oma ostuotsustes teadlikumalt hindama, on välisturgudele pürgides juba praegu tegemist kui mitte möödapääsmatu, siis vähemalt tugevat eelist andva teemaga.

Küsimustele vastab ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.

Milles seisneb Teie hinnangul vastutustundliku ettevõtluse väärtus? AS Põltsamaa Felix on toiduvalmistaja. Kuna toit on valdavalt kohalik, siis on tarneahela pikkus (alates põllust) ja asukoht tarbijale väga oluline. Kuna inimene on see, mida sööb, siis usun, et inimesed hakkavad üha enam mõtlema ka söödava päritolu peale.

Ma ei ole nõus sellega, et tooted erinevad vaid hinna poolest - toidul ja toidul on vahe. Vastutustundlikkus võiks kujuneda konkurentsieeliseks.

Miks Felix tegeleb vastutustundliku ettevõtlusega? Kas olete neid põhimõtteid avalikult teadvustanud ja fikseerinud? Eesti juhtiva toiduvalmistajana ning Jõgevamaa suurima tööandjana tunneme vastutust piirkonna arengu eest. Tegutseme selle nimel, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale ning pakkuda oma töötajatele turvalist, tervisesõbralikku ja innustavat töökeskkonda. Juhindume neist kirjalikult fikseeritud põhimõtetest oma igapäevase tegevuse juures.

Millise ühe konkreetse tootmise / tööstusega seotud näite oma ettevõttest tooksite esile? Keskkond on meile kõigile väga oluline, mistõttu tegutseme pidevalt keskkonnamõjude vähendamisega: oleme loonud süsteemi konservitootmise jahutusvee korduvkasutuseks meie tootmisprotsessis; järjest enam sorteerime jäätmeid ettevõtte territooriumil jne.

Millist tähendust näete vastutustundlikul ettevõtlusel oma ettevõtte/Eesti ettevõtluse arengu jaoks lähiaastate perspektiivis? Meie jätkame samal kursil - loodan näha rohkem Eesti ettevõtteid selle initsiatiiviga avalikult liitumas, siis on nähtav mõju suurem. Nende põhimõtete järgimist võiks järjest enam arvesse võtta ka koostööpartnereid valides.

Kujutage endale ette perekonda, kus vanemad piirduvad vaid oma lastele igakuise taskuraha andmisega, seejuures kontrollimata, kuidas ja millele lapsed seda raha kulutavad. Kuhu see olukord välja viiks? Lapsed ei oska ju tervislikult toituda, õigeid riideid valida, oma kulusid mõistlikult planeerida ning nende väärtuste skaala võib selle tõttu kujuneda vanemate oodatavast vägagi erinevaks.

Teatavasti eksisteerib ühiskonnas peale perekonna veel teisigi majandusüksuseid, kus eeltoodud näitega teatud paralleele tõmmata on üsnagi lihtne - ettevõtted oma töötajatega, riik oma elanikega jne.

Samal ajal, kui eelnevalt kirjeldatud situatsiooni vanemate ja laste "koostöömudelist" on raske ette kujutada, siis sellist käitumist ettevõtte ning tema töötajate suhtes peame tavaliseks ja igapäevaseks. Tõsi küll - vanemate ja laste suhe on hoopis midagi muud kui tööandjal ja töövõtjal. Samas, nii vanemal kui ka ettevõtte omanikul oleks ühtmoodi hea meel, kui nende "kasvandikke" iseloomustataks kui edukaid, harituid, töökaid, kompetentseid, lojaalseid ning rahulolevaid inimesi. Seega on eesmärgid paljuski sarnased.

Millega aga piirdub tänapäeval ühe Eesti keskmise ettevõtte pingutus oma töötajate heaolu parandamisel? Peaasi, et palk makstud ning sellest piisab. Kas tõesti?

Vastust otsides jõuame korporatiivse kultuuri juurde. Kultuuri osadeks on väärtused, käitumisstandardid, sümboolika, kangelased, müüdid, rituaalid ning traditsioonid, mis tekitavad tunde, et oled sattunud pikaajaliste tavadega perekonda, mitte kuiva ja igavasse tööandja-töövõtja suhetesse. Michael Dell, üks edukamaid ettevõtjaid ütleb: "Inimesed näevad firmat kohana, kus nad soovivad ehitada oma karjääri, see on nende jaoks elu eesmärk, mitte koht, kuhu nad sattusid lihtsalt ühele "kiirele suitsule". Meie püüame oma töötajates tekitada suurde perekonda kuuluvuse tunde.

Korporatiivne kultuur ei teki üleöö juhatuse otsusega. See kujuneb välja paljudest pisidetailidest ning otsustest.

Üks selle kultuuri oluline komponent on töötajate harimine pikaajaliste otsuste tegemisel. Ja mitte ainult harimine, vaid ka sellise keskkonna loomine, kus need otsused (näiteks pikaajaline säästmine) on rakendatavad.

2012. aasta algusest astume sammu lähemale lääneühiskonnas pikalt toiminud süsteemile, kus riik annab vastutustundlikele ettevõtetele võimaluse olla hea partner oma töötajatele ka pensionikogumisel.

Tööandjal on võimalik teha sissemakseid töötajate eest kolmanda samba pensionifondi või -kindlustuslepingusse. Tööandja tehtud sissemaksetele laieneb tulumaksusoodustus ehk kolmanda samba fondiosakute eest või kindlustuslepingusse makstud summadelt tulumaksu kinni ei peeta, sest vastav summa on tulumaksust vabastatud.

Sellise sammu kaudu muutub ka töövõtja säästmine pensioni kolmandasse sambasse oluliselt mugavamaks - sissemakseid teeb tema eest tööandja, tulumaksutagastust ei pea ootama, sest igakuised investeeringud ongi kohe tulumaksuvabad.

Ettevõtja aga saab endale lojaalse ning pikaajaliselt planeeriva töötaja. Seda lisakulutusi kandmata - sissemaksed kolmandasse pensionisambasse on vabastatud erisoodustusmaksust.

Kui tööandja soovib oma töötajatele senisest rohkem valikuvõimalusi anda, võib järgmist palgatõusu pakkuda lausa mitmes variandis. Näiteks on olemas sellised võimalused: kas netopalgatõus 79 eurot või 100 eurot kolmandassesse pensionisambasse või mingit kombinatsiooni neist mõlemast.

Suures osas määratleb iga ettevõte enda jaoks ise, mida vastutustundlik ettevõtlus tema jaoks tähendab. Meie VKGs võtsime endale aluseks lihtsa ja arusaadava kontseptsiooni, mis inglise keeles kõlab People-Planet-Profit (ehk inimesed - planeet - majanduslik kasu).

See lihtne sõnaühend kutsub ettevõtteid juurutama oma ärimõtlemisse ka keskkonnaalast ja sotsiaalset aspekti. Seda me proovimegi teha.

Ajakirjandus ei väsi küsimast, miks ja kuidas eraettevõte otsustab võtta enda peale täiendavaid (suuremas osas ka rahalisi) kohustusi ja millist kasu ta selles näeb. Minu arust ei ole vastutustundlikust käitumisest saadud kasu kuidagi rahaliselt mõõdetav. Küll aga on sellel otsene seos arenguga. Vastutustundlikkust edendavad ettevõtted on enamjaolt need, kes tahavad areneda. Sellega nad demonstreerivad ümbritsevale keskkonnale, et nad on usaldusväärsed.

Uus kontseptsioon aitas meil integreerida kõik seni tehtud tegevused ühtsesse tervikusse ning suunas meie tähelepanu ka sotsiaalsele aspektile. VKG mõistes on see eelkõige Ida-Virumaa ja siinsed inimesed. Siinkohal me lähme ka lahku üldvastuvõetud põhimõtetega, sest CSR valdkonnas ei peeta filantroopiat ehk annetamist jätkusuutlikuks tegevuseks. Kohalikud ühendused, huviringid ja kultuuriasutused vajavad toetust ja seda vajadust jätkub kindlasti veel mitmeks aastaks, enne kui Ida-Viru ja siin elavad inimesed jõuavad majandusliku stabiilsuseni.

VKG-l on pikk nimekiri tegevustest, mida me teeme oma töötajate, regiooni ja keskkonna jaoks (igal aastal ületavad kulutused töötajaskonna peale 700 000 eurot, hariduse, spordi ja kultuuri toetus viimase kahe aasta jooksul ületas 350 000 eurot, 10 aasta keskkonna- ja tööohutusinvesteeringud on ligikaudu 60 miljonit eurot).