Norra majanduslik olukord meenutab enamike näitajate alusel õitsvat Eestit viis aastat tagasi, kui majandus jõudsalt kasvas, tööpuudus oli rekordmadal, palgasurve pitsitas, kinnisvarahinnad rallisid ja eraisikute laenud kuhjusid. Küsimus ei tundu enam olevat kas, vaid millal Norra mull lõhkeb.
Ajal, kui eestlastele karmilt kätte tulnud õppetund sunniks kainelt mõtleva inimese jala pidurile vajutama, on Norra valitsus otsustanud hoopis enda naftafondist saadavate tulude kasutamist suurendada. Sellega jätab valitsus mullistumisega võitlemise üksnes keskpanga õlgadele.
Selline majanduse toetamine teeb keskpanga elu üha raskemaks. Pank on mõista andnud, et tõstab baasintressimäärasid juba detsembris, samas kui üha raskemaks läheb krooni kallinemise vastu võitlemine ilma tõsist kinnisvaramulli lõhkamata.
Tänavu ärgitas Norra Panga president Öystein Olsen valitsus üles kitsendama fiskaalpoliitikat ja piirama naftaraha kasutamist 3%ni naftafondist, mis praegu on 4% juures. Ta hoiatas, et liigne lootmine nafta- ja gaasirahale ähvardab kaotada ära töökohad tootmissektoris.
Rahandusminister Johnseni sõnul on tegu neutraalse eelarvega, mis iseenesest ei tohiks Norra majanduskasvu kiirendada. "Kindlasti ei ole me keskpanga presidendi tööd keerulisemaks teinud," oli minister resoluutne.
Mis on Norra kasvava majanduse taga ning kas Norra aktsiatesse tasub investeerida, loe tänasest Äripäevast.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Indrek Kald