OMX Baltic−0,43%271,75
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,25%1 730,27
OMX Vilnius0,02%1 064,04
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 1000,05%8 088,69
Nikkei 2251,19%39 161,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%105,64

OMX Baltic−0,43%271,75
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,25%1 730,27
OMX Vilnius0,02%1 064,04
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 1000,05%8 088,69
Nikkei 2251,19%39 161,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%105,64

11.01.12, 10:33

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi energiateemade TOP15

Eleringi juht Taavi Veskimägi reastas energeetikaga seotud 15 teemat, millel tasub 2012. aastal silma peal hoida. „Teemasid on kindlasti veel, alates kildagaasi tootmise arengust Euroopas kuni tuumajaamade kasutamise, toornafta hinna ja energiatõhususe edendamiseni, kuid alljärgnevad teemad omavad vast konkreetsemat ja otsesemat mõju meie energeetikale,” kirjutas ta oma blogis.

Harry Tuularvamustoimetaja

1. Läbirääkimised Euroopa Liidu -Venemaa uue energeetika raamlepingu ja tehnilise koostöö lepingu sõlmimiseks. Kas võetakse suund Vene ja Euroopa energiaturgude integreerimisele EL kolmanda energiapaketi põhimõtetest lähtuvalt? See võiks päeva lõpuks tähendada turgude integreerimist, mõlemas suunas energiakaubanduse võimaldamist, rollide selget eristamist (regulaator, süsteemihaldur, turuosaline, börs jne) turul, kolmandate osapoolte vaba juurdepääsu infrastruktuurile jne.

2. Eelneva valguses, kas ja kuidas on võimalik rakendada elektriimpordi piirangud kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule tulevale elektrile, tagamaks Balti-Põhja turul ühesugused mängureeglid ja aus konkurents.

3. Arengud Kaliningradi tuumajaama ja ühendustega selle jaama Euroopa elektrivõrku lülitamiseks.

4. Eesti Energia uue ca 300MW põlevkivi ploki ehitamise otsustamine suvel. Mis tingimustel seda tehakse ja miks? Mis saab üldse fossiilsete kütuste subsideerimisest?

5. Millised on arengud Leedu Visaginase 1350MW tuumajaama rajamisel. Kas Eesti seal osaleb? Juhul, kui lööme kaasa, siis kust tuleb selleks raha?

6. Arengud Balti riikide Venemaa elektrisüsteemis lahti ühendamiseks ja kesk- Euroopaga liitmiseks. Mis tingimustel on see võimalik ja palju see nõuab infrastruktuuri investeeringuid? Kas ja mis tingimustel on Poola ja Saksamaa valmis sellega kaasa tulema?

7. Euroopa Infrastruktuuri paketi edenemine ja Euroopa ühishuvi projektide rahastamise maht järgmisest Euroopa eelarvest. Kes, palju ja mis alustel raha saab?

8. Elektrituru 1. jaanuarist 2013 täieliku avamise ettevalmistused ja potentsiaalne poliitiline „kära“ 2012 aasta II poolaastal avamisega seonduva osas.

9. Kas Läti-Leedu tulevad kaasa avatud ja arusaadava elektrituru korraldusega (ning liituvad põhjamaade elektribörsiga) või näevad jätkuvalt oma võimalust läbi hämarate skeemide pumbata vene elektri balti riikidesse.

10. Maagaasi põhivõrgu eraldamise edenemine Eesti Gaasist ja gaasituru arendamine.

11. Uue gaasiinfrastruktuuri rajamise kokkulepe Baltikum – Soome. Kas saab võimalikuks näiteks selline pakett infrastruktuuri objekte, kus rajatakse Leedu-Poola toru, laiendatakse Läti hoidlat, ehitatakse Eesti-Soome toru ja LNG terminal kuskile Soome lahe äärde?

12. Taastuvenergia tasude ülevaatamine.

13. Estlink2, NordBalt (Leedu – Rootsi) ja Leedu- Poola elektriühenduste edenemine.

14. Euroopa kliimapoliitika jätkusuutlikkus, 2013 algava emissioonidega kauplemise perioodi mõju ja CO2 tuleviku hind.

15. Kütuste kasvuhoonegaaside emissioonide põhise maksustamise edenemine Euroopas ja selle mõju põlevkivist õli tootmise perspektiivile.

Harry Tuul

Energeetika

Seotud lood

Uudised

09.02.12, 14:04

Kaljuvee toetab Eesti Energia viimist Partsi alt Ligi alla

Täna arutab riigikogu majanduskomisjon elektrituruseaduse muutmist, millega viiakse Eesti Energia rahandusministeeriumi haldusalasse.

Sisuturundus

20.12.24, 18:09

Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta

Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Veskimägi energiateemade TOP15

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised