Laenuraha tiksub vaikselt odavamaks

“Kahe kuu jooksul (niivõrd kaua on keskpanga juhi kohal istunud itaallasest Mario Draghi – toim) on olnud näha märkimisväärset erinevust (eelmise keskpanga presidendi) Trichet’ ja Draghi vahel,” märkis uudisteagentuurile Bloomberg Bank of America Merrill Lynchi Euroopa turu makroanalüütik Laurence Boone. “Kui sa paned Trichet’ ühele skaala otsale ja Bernanke teisele poole, siis Draghi kaldub Bernanke poole,” lisas Boone.

Euroopa Keskpank on hakanud viimasel ajal jõuliselt rahaturgu stimuleerima. Seda näitab fakt, et ligi kuu tagasi väljastas keskpank enam kui viiesajale euroala pangale pea poole triljoni euro ulatuses kolmeaastase tähtajaga laene. Samuti osaleb keskpank pidevalt raskustes riikide võlakirjade kokkuostmisel. Seetõttu on raske hinnata võlakirjade müügioksjonitel kujunevaid intressitasemeid, kuna nende kujunemise taga võib vaba turu ja reaalsete investorite asemel domineerida hoopis keskpankurid.

Paraku pole laenuoperatsioon turgudele veel mõju avaldanud ning pangad julgevad vaba raha pealt nullilähedast intressitulu teenida vaid keskpangas hoiustelt ja mitte üksteisele välja laenates. “Peamine probleem on praegu usalduskriis ning pikaajalise finantseerimise keerukus. Sellele viitab näiteks Euroopas Keskpangas pargitud (hoiustatud – toim) ligi 470 miljardit eurot ning pikaajaliste 12 kuu Euriboride ja keskpanga intresside rekordiline 0,87protsendipunktine vahe. Keskpank ongi viimasel ajal pööranud eeskätt tähelepanu pikaajalistele laenudele,” märkis Nordea peaökonomist Tõnu Palm. Ehkki pangad mõtlevad enne üheksa korda järele, kui üksteisele laene annavad, on pankadevahelise laenuturu intressimäärad kergelt siiski langema hakanud ja muutnud pikaajalise laenuvõtja elu veidi lihtsamaks. Nii näiteks sulgus eile Eesti laenuturu baasintressimääraks kujunenud 6 kuu Euribor 1,527 protsendil ehk madalaimal tasemel pärast möödunud aasta märtsi lõppu. Juuli keskel saavutatud viimaste aastate tipptasemelt (1,831 protsenti) on 6 kuu Euribor taandunud juba 0,3 protsendipunkti võrra.

Intressimäärade langus võib jätkuda, sest analüütikud ootavad endiselt keskpangalt intressimäärade alandamist. Ka Mario Draghi ei soovinud eile kommenteerida, kas intresse veel langetatakse või mitte.

Nii näiteks arvab ING, et keskpank alandab esimeses kvartalis baasintressimäära praeguselt ühelt protsendilt 0,75 protsendile. Veidi pikemate prognoosidega on väljas Bank of America Merrill Lynch, Citygroup, Barclays Capital ja JPMorgan Chase & Co., mis loodavad näha Euroopas aasta keskel 0,5protsendilist baasintressimäära.

Intressimäärade tõstmine oleks absurdne. Ka Tõnu Palm usub, et keskpangal on intresside langetamise võimalus tagataskus, juhuks kui majanduse languse riskid peaksid üllatama negatiivselt.

SEB strateeg Peeter Koppel ei välista samuti baasintressimäärade langetamist. “Euroopa Keskpanga mandaat on hoida hinnastabiilsust ehk siis peamiselt ohjeldada inflatsiooni. Nüüd on viimasel ajal “selgunud,” et ka deflatsiooni vältimine on siiski hinnastabiilsuse oluline osa ning teatud samme on astutud justkui ka selles kontekstis. Lisaks võib öelda, et üha rohkem astutakse ka ebakonventsionaalseid samme, mille eesmärk ei ole mitte ainult hinnastabiilsus, vaid n-ö süsteemi kui sellise püstihoidmine. Viimase kontekstis ei saa välistada muude sammudega koos ka intressimäärade edasist alandamist.” Keskpanga baasintressimäärade tõstmise oht peaks olema praegu nullilähedane. “Sellist ohtu ei ole. Euroala on teel teise surutise suunas viimase kolme aasta jooksul ning selline samm oleks kirjeldatav sõnadega absurd, sadism ja vaimupimedus ning tooks kaasa väiksemat sorti paanika,” lisas Koppel.