Valdo Randpere: mis on haldusreformi eesmärk?

Tänane Kuvalehti kirjutas, et Soomes valmistutakse salaja äkiliseks haldusreformiks. Rahandusministeeriumi salajase plaani kohaselt soovitakse alles jätta vaid viiendik riigi omavalitsustest.

Äripäev küsis Valdo Randpere käest, kas nüüd oleks järgmisena Eestil aeg haldusreformiga peale hakata. 

“Vastus sellele küsimusele pole nii lihtne. Me pole ju isegi mitte selleni jõudnud, et oleks otsustanud ära, et mis see eesmärk on? Erasektorist tulnud inimesena näen ma haldusreformis efektiivsust, kuid samas ma näen seda, et efektiivsus ei pruugi väljendada rahanumbreid ainult selle tõttu, et sul on suurem ühik ja siis on äkki odavam," märkis Randpere ja tõi välja näite, kus ühinesid meil Pühajärve ja Otepää. "Tulemuseks on see, et pühajärvekad on nüüd nagu kannatajad, sest nende kool pannakse kinni ja vanemad võitlevad asja eest. Ma saan neist täiesti aru ka, sest see on seal nii vastuoluline olukord. Et Eesti kõige parem ja enim kiidetud põhikool pannakse järsku kinni," seletas Randpere ja lisas, et see võib majanduslikust seisukohast, valla seisukohast, vaadates täiesti õige ja ratsionaalne otsus olla, aga see ei pruugi seda olla nende inimeste seisukohast, kes seal elavad või laste või keskkonna tuleviku seisukohast. "Ma heameelega üldse ei puudutaks seda haldusreformi teemat. Sellesse teemasse peab väga sugavuti sisse minema ja mõistma, miks seda teha tahetakse. Eestis on olnud palju diskussioone haldusreformi üle, aga sellega minnakse kohe ka kraavi sest, seda reformi tahetakse teha selle pärast, et tahetakse teha haldusreformi. Tagamaad miks, on täiesti arusaamatud. Ka nende jaoks arusaamatud, kes on poolt või vastu. Ja vastu ollaksegi selle pärast, et pooldajad pole suutnud kuidagi põhjendada argumenteeritult, miks see nii hea on? Rahaline kokkuhaoid? Paremad teenused?" rääkis poliitik.

Randpere arvates oleks kõige mõistlikum see, et inimesed, kes elavad nendes kohtades, et need inimesed ise lepiksid mingid vormid kokku. "Nad võiksid ise öelda, et nüüd me tahame ühineda selle ja selle pärast, sest same need eelised ühinedes ja see tehakse ära. Selline ülevalt alla haldusreformi tegemine, sellesse ma ei suhtu hästi. See ei pruugi eesmärgile, kui seda ka suudetakse defineerida, hästi mõjuda. Palju räägitakse, et haldusreform algab koolide korrastamisega. Öeldakse, et koole peaks olema 50, ca 250 asemel, täpselt ei mäleta viimast numbrit. Loomulikult see kõlab efektiivsemalt, kuid, kui sa sõidad veidi ringi ja vaatad, kuidas see elu Eestis on, siis paljudes kohtades, kus see kool on, isegi, kui ta pole kõige efektiivsem, siis see ongi selle kogukonna eksisteerimise põhjus. Kui kaob kool, kaob ka kogukond ja siis sel on hoopis teised tagajärjed. Sellised, mida me suuda hetkel ette nähagi," täis Randpere välja murekohti.

Tema hinnangul võiks vallajuhtides olla rohkem vallamehelikku suhtumist. Selle asemel, et oma laua säilimise pärast muret tunda. "Vallajuhid võiksid üle olla tundest, et kes on parem ja kes halvem vald. Kui suudetakse sellest tundest üle olla, kui suudetakse näha pikka perspektiivi, mitte sõita väiksema valla identiteedist üle, nagu Pühajärve põhikooliga oli, kui sellised eksessid ära jääksid, siis saaksid nad ise kokkuleppele omavahel," lisas Randpere.

Peaministri büroost Andrus Ansipi kommentaari küsides saatis büroo kommunikatsioonijuht Liina Kersna vastuseks järgmise kommentaari "Valitsuse tegevusprogramm ei sisalda haldusreformi läbiviimist, kuna koalitsioonierakondadel on reformist erinev nägemus. Küll aga on valitsuse tegevusprogrammis juttu riigihalduse muutmisest selgemaks ja lihtsamaks."