Kreeka peaminister: eurost loobumine pole lahendus

Märtsis tuleb Kreekal tagasi maksta 14,5 miljardi euro ulatuses riigivõlga. Kui see ebaõnnestub, ootavad Euroopat ees karmid majanduslikud tagajärjed, kuid olukorra kriitilisusele vaatamata oli Papademos CNBC-le antud intervjuus veendunud, et Kreeka makseraskustesse ei satu.

Pankroti vältimiseks tuleb Kreekal veenda erasektori kreeditore, mille hulgas on nii panku, pensionifonde kui ka riskifonde, leppima vaid 50-protsendilise tagasimaksega. Kokku on erasektori käes ligi 206 miljardi euro ulatuses Kreeka valitsuse võlga. Ühtlasi on võla osaline mahakirjutamine Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu poolt seatud tingimus, mille täitmisel võimaldatakse riigile 130 miljardi euro suurune abilaen. Viimased nõuavad, et ka erasektor Kreeka väljaaitamisele oma õla alla paneks.

Vaatamata reedesele tõrkele Kreeka ja erasektori vahelistes läbirääkimistes, kui Rahvusvahelise Rahanduse Instituut teatas, et vajab „mõttepausi”, sõnas Papademos, et viimastel nädalatel on võlakõnelustes toimunud oluline progress ja kokkulepe saavutatakse üsna pea. Kõneluste katkemist põhjendas ta vajadusega jõuda selgusele kokkuleppe täpsetes üksikasjades.

Praegune kava näeks ette, et erasektori laenuandjatele maksaks Kreeka iga võlgu oldud euro eest tagasi 15 senti ja võlgu jäädaks veel 35 senti, mille tagasimaksmise tähtaeg oleks 30 aasta pärast. Uue võla intressimäära osas kokkulepet saavutatud ei ole, sest kreeditoride esindajad nõuavad ligi 8-protsendilist määra, samas kui IMF sooviks lepingus näha vaid 2-protsendilist intressimäära. Mida madalam see on, seda väiksem on tõenäosus, et võlakirjaomanikud pakkumise vastu võtavad.

Peaminister rõhutas oma intervjuus, et Kreeka valitsus teeb kõik, mis võimalik, et euro jääks riigis käibele. „See on seisukoht, milles on üksmeelel nii valitsus kui ka kõik poliitilised parteid, ja mis veel tähtsam, suur enamik Kreeka rahvast pooldab euroala liikmesust,” kommenteeris Papademos.

Kui mitmed analüütikud on välja pakkunud, et drahmi kasutuselevõtt aitaks Kreekal oma konkurentsivõimet kiiremini taastada, sest valuuta devalveerimine muudaks riigi eksportkaubad, tööjõu ja teenused Euroopa kontekstis väga odavaks ja aitaks nii kaasa majanduse elavdamisele, siis Papademos seda arvamust ei poolda. „20 aasta jooksul enne euro kasutuselevõttu, on meie katsed tõsta konkurentsivõimet läbi valuutakursi kohandamise avaldanud vaid ajutist mõju. Lisaks tõi selline poliitika kaasa kõrge inflatsiooni ja lõppkokkuvõttes ka madalama majanduskasvu,” põhjendas peaminister oma seisukohta.

Autor: Maarja-Liis Mitri