Euroopa riigid lihvivad uut lepingut

Kõiki neid küsimusi arutavad täna-homme Euroopa Liidu rahandusministrid, et valmistada ette ELi valitsusjuhtide erakorralist tippkohtumist selle nädala lõpus.

Pakilisemaid teemasid on Kreeka, kus nädalavahetusel jätkusid võlausaldajatega pingelised kõnelused. Ateenast tulnud teated andsid vaheldumisi lootust kokkuleppeks, teavitades sealsamas peakõnelejate ootamatust lahkumisest.Nii on võimalik, et ministrite kohtumiseks ei ole veel võlausaldajatega kokkulepet sellisel kujul, mis võimaldaks Kreeka järgmise abipaketi osas midagi otsustada. Uue abipaketi kavandatud maht on ca 130 miljardit eurot, kuid kõik ripub ära võlakõneluste tulemustest.

Uue fiskaalleppe osas, mille koostamises ELi valitsusjuhid 9. detsembril kokkuleppele jõudsid, on piirjooned selgemad. Eesmärk on muuta ühiselu reegleid eiravate riikide korralekutsumine juriidiliselt nii vettpidavaks kui võimalik.

Agentuuri Bloomberg andmeil on lepingu viimases versioonis kuulda võetud Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi kriitikat ning n.ö varuväljapääse reeglitest mööda vingerdamiseks vähemaks võetud.

Keskpanka peaks see niipalju rahuldama küll, et jätkata pankadele tohutus koguses likviidsuse pumpamist, lootuses, et nad püsti jäävad ja ostavad ehk ka valitsuste võlakirju, kommenteeris agentuurile Bloomberg ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski.

Kõige olulisem muudatus uues leppes on kohustus kinni pidada tasakaalus eelarve reeglist ning mitte takistada Euroopa Komisjonil patustajate korralekutsumist. Erijuhtumeid, mis ajutiselt range eelarvereegli täitmisest vabastavad, on vähendatud.

Kõik riigid peavad oma seadusandlusesse sisse viima reegli, et strukturaalne eelarvedefitsiit ei või ületada 0.5% SKPst. Kui mõni riik uut reeglit nõuetekohaselt ei jõusta, võib Euroopa Kohus sellist riiki trahvida kuni 0,1% ulatuses SKPst. Raha läheks euroala päästefondi.

Nii kaugele ei ole aga mindud, et anda Euroopa Kohtule veel  laiemad volitused eelarvereeglite jõustamiseks, mida soovinuks näha Euroopa Keskpank.

Reveransina Euroopa Parlamendile näeb lepe ette, et euroala valitsusjuhtide tippkohtumistele võidakse edaspidi kutsuda ka Euroopa Parlamendi president. Läinud nädalast on selles ametis sotsialist Martin Schulz.

Saksamaa ettepanekul on uues fiskaalleppes sätestatud, et euroala alalisest päästefondist ESM saavad abi vaid leppega liitunud riigid.

Rahandusministrite laual on täna ka plaan leevendada ESMi võlakirjade võimaliku restruktureerimise korda. Olles näinud, millise usalduskriisi põhjustas Kreeka võlakirjade osaline mahakandmine, jäetakse taoline võimalus edaspidi vaid väga erandlike olukordade jaoks. Standardiks jäävad Rahvusvahelise Valuutafondi laenudele kehtivad reeglid.

Ministrid arutavad ka finantsteenuste maksu, mille eestvedajateks on Saksamaa ja Prantsusmaa, et finantssektor samuti kriisikulusid kanda aitaks. Suurbritannia vastuseisu võitmiseks tuli Saksamaa majandusminister Philipp Rösler välja ootamatu ideega kehtestada mujal Euroopa Liidus hoopis aktsiatega kauplemisele maks, mis Suurbritannias juba jõus on. See võiks olla esimene samm üle-Euroopalise maksu suunas.

Merkeli pressiesindaja nimetas ettepanekut "teraseks ja mõistlikuks".ELi uue fiskaalleppe tekst loodetakse valmis saada nädala lõpus toimuvaks tippkohtumiseks.

Saksamaa kantsler Angela Merkel näeb rangemates eelarvereeglites võlakriisi lahenduse nurgakivi, kuid leping üksi vaevalt turgude usaldust taastab. Pigem huvitab investoreid, kas see kokkulepe võimaldab Saksamaal nüüd euroala päästemehhanismidega senisest kaugemale minna. Näiteks leppida mingil kujul euroala ühiste võlakirjadega.

"Ma arvan, et pikas perspektiivis saadakse distsipliin majja," kommenteeris agentuurile Reuters Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros. "Kuid seda mitte tänu fiskaalleppele, vaid turgude survele ning selliste riikide kogemusele nagu Itaalia. Lepe ise on suhteliselt väheoluline."

Eesti seisukohad:Eesti valitsus kiitis läinud nädalal heaks ettepanekud Eesti seisukohtadeks, mis on aluseks ELi uue fiskaallepingu tekstiga nõustumiseks ning sellega ühinemiseks.Näiteks eelarve tasakaalu osas toetab Eesti selle reegli sätestamist kõigi euroala riikide õiguses, soovides näha, et ülempiir 0,5% SKPst oleks maksimum. Sarnast käsitlust võiks rakendada ka võlatasemele, kus euroala ülempiir on 60% SKPst.Eesti toetab Euroopa Kohtu kaasamist ning rikkumiste korral sanktsioonide automaatsemat rakendumist. Samuti on Eesti valmis astuma lisasamme majanduspoliitika koordineerimisel vastavalt vajadusele ja otstarbekusele, tingimusel, et see ei tekita uusi turutõkkeid ega pärsi siseturu toimimist.Eesti on valmis loobuma ESMi otsustusprotsessis ühehäälsuse nõudest ja tegema otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega nagu IMFis. Eelistatavalt ei ületaks EFSFi ja ESMi abilaenude kogumaht 500 mld euro piiri.Ühiste võlakirjade kasutuselevõtule peab eelnema senisest tugevam fiskaaljärelevalve ja poliitika koordineerimine.