Euroala rahandusministrid leidsid eile euroala alalise päästefondi ESM jaoks sellise lahenduse, mis rahuldas Soome nõudmisi otsuste tegemise korra muutmise osas.
Lepiti kokku, et ühehäälsuse nõue säilib, kui otsustamisel on liikmesriikidele panuse suurendamine ESMi. ESMi vahendite kasutamist hädas riikide abistamiseks otsustatakse edaspidi aga enamushääletusega, vahendas agentuur Bloomberg.
„Olen isiklikult lõpptulemusega rahul,“ ütles Soome rahandusminister Jutta Urpilainen ajalehele Helsingin Sanomat. „See ei olnud sugugi lihtne.“
Kuu lõpus annavad kokkuleppele kinnituse ka euroala valitsusjuhid. Eurogrupi juhi ja Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri sõnul on nüüd kõik paigas, et ESM juulist käivituda saaks.
Soome ähvardas varem, et ei toeta ESMi, kui läheb läbi Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanek loobuda ühehäälsuse nõudest.
Soome on üks neljast euroalale veel jäänud AAA reitinguga riigist. Ent Soomegi ei pääsenud reitinguagentuuri S&P ulatuslikust euroala riikide reitingute ümbervaatamisest päris puutumatult – detsembri algusest on riigi reitinguväljavaade negatiivne.
ESMi laenuvõime on 500 mld eurot ning see vahetab välja ajutise päästefondi EFSF, mida on kasutatud Iirimaa ja Portugali abistamiseks ning kust peaks tulema osa Kreeka järgmisest abipaketist.
Saksamaa on nõudnud, et kui ESM käivitub, ei või ESMi ja EFSFi laenud kokku ületada 500 mld eurot. Itaalia peaminister Mario Monti ja IMFi juht Christine Lagarde aga leiavad, et euroala tulemüür peaks olema oluliselt tugevam, ehk isegi kuni triljon eurot, et vajadusel aidata Hispaaniat ja Itaaliat.
Esmaspäeval kirjutas ajaleht Financial Times, et Saksamaa võib olla valmis nõustuma tulemüüri tõstmisega 750 miljardile eurole. Selle info lükkas aga kantsler Angela Merkeli pressiesindaja agentuuri Reuters andmeil ümber. „See ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole,“ ütles Steffen Seibert.
Seotud lood
Euroala rahandusministrid ei võtnud eile vastu Kreeka võlausaldajate niiöelda viimast pakkumist Kreeka võlgade mahakandmiseks, nõudes suuremat panust.
IMFi juht Christine Lagarde kutsus Euroopa poliitikuid üles euroala päästefondi suurendama ning riske jagama, et vältida euroala kriisi kasvamist üleilmseks depressiooniks.
Algava nädalaga peaks selgus majja saama nii euroala karmimate eelarvereeglite, Kreeka maksevõime kui ka finantsteenuste maksu osas, kus on esile kerkinud uus ootamatu kompromissivõimalus.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.