Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble sõnul on finantsabi Kreekale mõttetu, kui reforme ellu ei viida.
„Ei ole olemas rahasummat, mis probleemi lahendada võiks,“ ütles Schäuble enne täna Brüsselis alanud ELi tippkohtumist. Muu hulgas arutavad ELi juhid, kas Kreeka on suutnud reformidega edasi liikuda või mitte. Schäuble ajalehele Wall Street Journal antud intervjuust võib välja lugeda, et Kreeka ei pruugi euroalalt enam rohkem finantsabi saada ja võib muutuda maksejõuetuks, kui oma reformilubadusi ei täida.
"Selle otsuse peab tegema Kreeka,“ ütles Schäuble vastuseks küsimusele, kas euroala maksab Kreekale välja teise abipaketi mahus 130 miljardit eurot või mitte. "Tasuta lõuna on läbi: kui ei toimu välist kontrolli, ei saa ka raha,“ lisas Michael Fuchs, Saksa Bundestagi majanduskomisjoni kõneisik. Saksamaa sooviks nimelt määrata Kreekale Euroopa Liidu poolt eelarvet kontrolliva voliniku. Kreeka on selle vastu, kuid arvestades tema majanduslikku seisu, on tal vähe ruumi keeldumiseks.
Saksamaa endine rahandusminister Peer Steinbrück kahtleb, kas Kreekat on veel üldse võimalik päästa. „Saksa rahandusministrina valmistuksin mina plaaniks B,“ ütles Steinbrück ajalehele Passauer Neue Presse. Tema sõnul tuleks arvestada nii Kreeka pankrotiga kui ka lahkumisega euroalast.
„On väga raske saavutada Kreekas plaanitud eesmärke. Eurooplased peavad tegema kokkulepitud mööndusi, et uut 130miljardilist abipaketti kinnitada.“ Kolmandat abipaketti Steinbrücki sõnul aga enam ei tule.
Euroopa plaan määrata riigile nn säästuvolinik, kes hakkaks eelarvet kontrollima ja reforme läbi viima, on Kreekas leidnud ägedat protesti. Kreeka ajaleht To Vima kirjutas: „Merkel nõuab Kreeka finantside tingimusteta kapitulatsiooni“, Kreeka televisioon on rääkinud koguni „Gauleiterist“, keda Berliin sooviks Kreekas ametisse panna, viidates kaudselt nii kunagise natsi-Saksamaa maailmavallutuslikele plaanidele.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Rahvusvahelised kreeditorid esitasid Kreekale ultimaatumi: koalitsiooniparteid peavad keskpäevaks nõustuma uute säästumeetmetega.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.