Merkozy loob tandemi ka Prantsusmaa valimistel

Merkeli partei CDU teatas pühapäeval, et kantsler plaanib mitmetel Sarkozy kampaaniaüritustel kaasa lüüa.

Teade tuli veel enne, kui Sarkozy ise ametlikult oma kandideerimisest teatada oli jõudnud. Samal päeval pikas teleintervjuus Prantsusmaale Saksamaa struktuurireforme eeskujuks seadnud Sarkozy toonitas hoopis, et riik vajab raskel ajal vastutustundlikku riigijuhti, mitte presidendi kandidaati.

Just selle imidžiga ning tegusa osapoolena Saksamaa ja Prantsusmaa tandemis euroala võlakriisi lahendamisel on Prantsusmaa viienda vabariigi kõige ebapopulaarsemal presidendil õrn lootus tagasi valitud saada. Arvamusküsitluste järgi oleks kahe mehe heitluses Sarkozy sotsialistist rivaali Francois Hollande'i edumaa tervelt 20 protsendipunkti.

Hollande rikuks juhtriikide üksmeele

Euroalal tähendaks Hollande'i võit kahe juhtriigi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel uut lõhet võlakriisi lahenduste osas.

Hollande on lubanud Saksamaa jaoks kriisilahenduse nurgakiviks nimetatud ja eile Ülemkogul kokku lepitud fiskaalleppe ära muuta, kuna selles on liiga suur rõhk kärbetel ja kokkuhoiul. Selle asemel näeks ta suuremat rolli euroala ühistel võlakirjadel ja Euroopa Keskpangal, mis on mõlemad vastuolus Saksamaa seisukohtadega.

Hollande'i edumaad on uuesti suurendama hakanud ametlikult käima lükatud kampaania ning mitmed edukad esinemised, mida Sarkozy oma pühapäevase pika ning kaheksas kanalis üle kantud teleintervjuuga tasakaalustada püüdis.

Selles käis Prantsusmaa istuv president välja oma visiooni ja plaanid Prantsusmaa kuhtunud konkurentsivõime tugevdamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Suureks eeskujuks on Sarkozyle Saksamaal Gerhard Schröderi valitsemise ajal kümme aastat tagasi läbi viidud struktuurireformid.

"Ma tahan, et Prantsusmaa jääks tootjariigiks," ütles Sarkozy.

Sarkozy võtab tööturu mallid Saksamaalt

Nii nagu Saksamaal, tahab Sarkozy ka Prantsusmaal tööturule suuremat paindlikkust, mis võimaldaks ettevõtetel nõudluse muutudes tööaega ja palku kohandada. Ehk teisisõnu vabastada Prantsuse ettevõtted sotsialistide kehtestatud 35-tunnise töönädala kammitasast, mis Sarkozy sõnul on Prantsuse tööstuse konkurentsivõimet oluliselt õõnestanud.

Veelgi söakam on Sarkozy plaan kolm kuud enne valimisi tõsta käibemaksu, et selle arvel ettevõtjate tööjõumakse 13 miljardi euro võrra kergendada. Oktoobrist kerkiks käibemaks praeguselt 19,6 protsendilt 21,2%-le. Maks on saanud "sotsiaalse käibemaksu" nime, kuna tõstab osa sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamise kuludest ettevõtjate õlult tarbijate õlule, kusjuures kõrgema maksuga on edaspidi maksustatud ka import.

"Ma olen veendunud, et see otsus päästab töökohti ja et see on ainus usutav viis töökohtade väljaviimise peatamiseks," ütles Sarkozy, kelle ametisoleku ajal on töötus kerkinud viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele.

Ettevõtjad ja majanduseksperdid on plaani kiitnud, ametiühingud näevad selles aga uut vastutulekut ettevõtjatele, kelle kulud vähenevad, samal ajal kui tarbijate ostujõud väheneb. Arvamusküsitluste järgi on 55% prantslastest maksu vastu.Noorte seas kõrge tööpuuduse leevendamiseks plaanib Sarkozy survestada suurfirmasid rohkem praktikakohti looma.

Pangateenustele maks

President kuulutas lõpuks välja ka finantsteenuste maksustamise, et pankurid ja finantssektor reaalmajandust rohkem toetaks, ning teatas eraisikute finantstulu maksustamisest kõrgema määraga.

Plaan on luua ka riiklik investeerimispank kapitaliga miljard eurot, et lihtsustada praegustes rasketes oludes väikeste ja keskmise suurusega firmade juurdepääsu laenurahale. Samuti leevendada ehitusturu regulatsioone.

Küsimusele, miks ta kõiki neid reforme juba varem oma viieaastase ametiaja jooksul ellu ei viinud, vastas Sarkozy, et alles 2011. aasta suvel ägenenud kriis on avanud võimaluse prantslastele paljud vajalikud asjad selgeks teha.

Hollande paneks rikkad maksma

Kontrastiks Sarkozy kursile suurema paindlikkuse suunas on arvamusküsitlustes liidrikohal oleva Francois Hollande'i majandusprogrammis läbiv joon pankurid, suurfirmad ja jõukam osa elanikkonnast rohkem maksma panna.

Hollande'i kava järgi kasvaks riigi maksutulu pankadest 15% võrra, suurfirmade tulumaksu määr kerkiks 35%-le ning aastas enam kui 150 000 eurot teenivate eraisikute tulumaksumäär 45%-le. Kõrgema määraga maksustataks ka finantstulu ning seataks piir maksustatavast tulust lubatud mahaarvamistele. Finantsteenused läheksid maksu alla.

Nendest maksudest ja mitte kärbetest tuleb lõviosa 29 miljardist eurost, mida valitsus vajab riigieelarve tasakaalu saamiseks.

Riigi kulutusi tahab Hollande tõsta, et palgata juurde ca 60 000 õpetajat ning politseinikku ja luua eelkõige noori silmas pidades 150 000 uut töökohta.Sarkozy ametiaja ühe olulisema muudatuse, pensionireformi, tahab Hollande aga osaliselt tagasi pöörata. Ka ei toeta ta euroala praegust valdavat kurssi kasinusele ja kärbetele.

Prantsusmaa Euroala suuruselt teine majandusTänavune majanduskasv IMFi prognoosi järgi 0,2%, eile kärpis valitsus oma prognoosi 0,5%-leTöötuid 2,87 miljonit ehk 9,3%Alates 13. jaanuarist ilma AAA reitingust (S&P)presidendivalimised toimuvad kahes voorus - aprillis ja mais