Fiskaalkokkuleppe, milles Euroopa Liidu 25 riigi liidrid esmaspäeval kokku leppisid, annab Rootsile tugevama juriidilise garantii, et euroga liitumise otsustab riik ise, ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt eilsel pressikonverentsil.
„Ma ei saa väita, et see on samal tasemel Suurbritannia ja Taani erandiga,“ ütles peaminister, lisades, et Rootsil ei ole liitumiseks lihtsalt mingit sundi, vahendas uudistebüroo Direkt.
„Me saame selle otsuse ise teha, kas me tahame euroga liituda,“ ütles Reinfeldt. See saab olema tekstis selgelt kirjas.
Suurima opositsioonipartei sotsiaaldemokraatide üks peamisi tingimusi lepinguga liitumise toetamiseks oli, et fiskaalleping ei sunniks Rootsit n.ö tagaukse kaudu euroga liituma.
Peaminister Reinfeldi sõnul on täidetud ka ülejäänud tingimused, mis Rootsi parlament fiskaalleppega liitumiseks välja tõi.
Euroopa Liidu aluslepingute järgi on euroaga liitumisest erand vaid Taanil ja Suurbritannial. Rootsi üritas seda erandit omale 1995. a liitumisläbirääkimistel välja kaubelda, kuid sai eitava vastuse. 2003. aastal „ei-ga“ lõppenud euroreferendum lõi aga poliitilise realiteedi.
Juriidiliselt on Rootsi euroga liitumist vältinud sel moel, et ei täida liitumise tingimusi. Rootsi kroon ei ole liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM, kus iga valuuta peab enne euroga liitumist kaks aastat valuutakursi stabiilsust näitama.
Seotud lood
Soome üks mõjukamaid majanduseksperte, analüüsikeskuse Etla juht Sixten Korkman, kiidab ülivõrdes Rootsi majanduspoliitikat, kuid seda ühe erandiga – Rootsi, nagu Soome, võiks samuti euroala riik olla, kirjutab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Rootsi parlamendi Euroopa asjade komisjon andis täna Rootsi valitsusele volitused eelkõige euroala jaoks kavandatud fiskaalleppega liitumiseks.
Peaminister Andrus Ansip sõitis tänasele ELi kasvuvõimalusi otsivale tippkohtumisele Brüsselis eile – tänane suurstreik Belgia pealinnas riskib tekitada tõsise transpordikaose.
Eile Brüsselis toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogul saavutati ka lõplik kokkulepe fiskaallepingu suhtes. Euroopa Liidu valitsusjuhtide hinnangul on tegemist olulise sammuga suurema fiskaalse ja majandusliku integratsiooni suunas.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.