Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominentideks kolm lugu:
Äripäeva ajakirjaniku Kadri Jakobsoni lugu "Ravimifirma värbas Nuvaringi-sekti". Loo tarbeks ülesvõetud salavideol on selgelt näha, et koolitusürituseks nimetatud üritusel oli põhirõhk meelelahutusel. Kadri avalikustas, kuidas ravimifirma MSD üritas alatuid võtteid kasutades ja ravimireklaami reegleid rikkudes oma promoüritusel arste mõjutada konkreetset ravimit müüma. Artikkel koos Kadri jäädvustatud salavideoga oli väga mõjukas. Ravimiamet alustas toimunu uurimist ja otsustas MSD-d trahvida 25 000 euroga. Karistusest pääsemiseks tunnistas MSD hiljem kohtus, et valetas oma esialgsetes kommentaarides, kui nimetas üritust teadusürituseks. Kohus otsustas trahvida MSDd 15 000 euroga. Ravimifirmade Liit tegi artikli mõjul ettepaneku muuta ravimiseadust. Ravimiamet avastas ja sulges tänu Kadri artiklile veebilehe, kus MSD tegi varjatud ravimireklaami. Eelmisel aastal toimusid muutused ka MSD kohalikus juhtkonnas.
Postimehe ajakirjanike Peep Pahvi ja Tuuli Kochi paljastus selle kohta, et tippsuusataja Andrus Veerpalu dopinguproov osutus positiivseks. Suusatamise alaliidu juhid jäid vahele valetamisega.
Eesti Televisiooni ja ERRi ajakirjanike Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge lugu sellest, et rahvusliku IRLi tipp-poliitikud ajasid äri Eesti elamislubadega, mis on viinud Indrek Raudse lahkumiseni riigikogust.
Uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia kategoorias kandideeris sel korral 14 tööd. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev väljapandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni (ca 4550 eurot).
Äripäev esitas uuriva ajakirjanduse konkursile kolme ajakirjaniku tööd. Lisaks nominentide hulka valitud Kadri Jakobsonile ka Piret Reiljani uurivad artiklid kütuseturul toimunud maksupettustest ning Koit Brinkmanni artikli kohtutäituritest, kes turismireisi vormistasid koolitusreisina, et nii vähendada enda maksukoormust.
Žüriisse kuuluvad Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Luts, Eesti Päevalehe peatoimetaja Vallo Toomet, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ja EALLi tegevjuht Mart Raudsaar.
Bonnieri preemia on varem võitnud:1995 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Edgar Savisaare lindiskandaal.1996 Enno Tammer, Postimees. Keskerakonna sisevõitlus ja valimiskampaania rahastamine.1997 Kaja Koovit, Väinu Rozental, Äripäev. Farmaatsiatehase olematu tehas Moskvas.1998 Kärt Karpa, Eesti Päevaleht. Kahtlane neerusiirdamine Tallinna keskhaiglas.1999 Peep Sooman, Äripäev. Altkäemaks äriregistris.2000 Taivo Paju, Postimees. 30 000-kroonine peaministri sekretäri tool.2001 Anneli Ammas, Eesti Päevaleht. Raudtee-erastaja Angotti osutus tagaotsitavaks kurjategijaks.2002 Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress. Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud.2003 Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Maksuameti huvi rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu.2004 Birgit Püve, Eesti Ekspress. Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kasutas krediitkaarti lõbumajas.2005 Peeter Raidla, Äripäev. Ain Hanschmidti 700 miljoni kroonine kingitus.2006 Kadi Heinsalu, Äripäev. Paljastus Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsusest taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest.2007 Krister Kivi ja Janar Filippov, Eesti Ekspress. Artiklite sari Eesti narkokulleritest.2008 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetuse tehingutest.2009. Piret Reiljan, Äripäev. Artiklite eest, mis kajastasid kliente kahjustanud huvidekonflikti Swedbanki pensionifondides.2010 Tuuli Koch, Postimees. Avalikustas Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare rahaküsimise Venemaalt erakonna valimiskampaania toetuseks.
Seotud lood
Eile ilmus Eestis Austria uuriva ajakirjaniku Hans Weissi raamat „Korrumpeerunud meditsiin: arstid ravimikontsernide käsilastena“.
Aprillis kogunes üle saja naistearsti ravimifirma MSD "koolitusele". Salaja üritusel osalenud Äripäev nägi, kuidas ravimifirma teeb arstidele ajupesu.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.