Eesti Pank: langus pole kuuvõrdluses jätkunud

"Kui tööstustoodangu vähenemine varasügisel kõrvale jätta, siis ei ole võlakriis Eesti reaalmajandusele olulist mõju avaldanud," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Majanduskasvu aeglustumist mõjutas keskpanga teatel sügisel vähenenud eksport. "Langus ei olnud laiapõhjaline ning peegeldab vaid üksikute harude arengut. Aastase majanduskasvu aeglustumine on Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Viimased tööstuse ja kindlustunde andmed viitavad, et majandusaktiivsus on stabiliseerunud ning langus ei ole süvenenud," selgitas ta.

"Aastakasvu aeglustumine jätkub aga ka järgmistes kvartalites," lisas Oja.

Eelmise aasta neljandas kvartalis aeglustus majanduskasv (SKP) aastavõrdluses 4%-le, kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,8%.

SKP vähenes kvartalivõrdluses peamiselt varasügisel toimunud tööstustoodangu vähenemise tõttu. "Selle taga olid peamiselt soojast sügisest mõjutatud tootmise vähenemine energiasektoris ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ekspordi alanemine. Tööstustoodangu langust saab osaliselt seostada Euroopa valitsuste võlakriisi võimendumisest tingitud ebakindluse tõusuga," märkis Oja.

Üldise kindlustunde vähenemise taustal on sisenõudluse areng Eesti Panga teatel olnud positiivne. "Võrreldes eelmise kriisiga on vähenenud majanduse tasakaalustamatuse ilmingud ning seetõttu on paranenud Eesti majanduse vastupanuvõime välistele šokkidele. Seda kinnitab jaemüügi stabiilne kasv 2011. aasta viimastel kuudel. Soe sügis soosis ehitamist ning samuti tähendasid väiksemad küttearved majapidamistele väiksemaid kulusid," rääkis keskpanga ökonomist.

2011. aasta kokkuvõttes oli Eesti majanduskasv nii Euroopa keskmise kui ka Eesti mineviku näitajatega võrreldes üsna kiire, teatas Eesti Pank.