Kreeka peab jõudma kärbete osas kokkuleppele juba lähipäevil, vastasel juhul on tulemuseks kontrollimata pankrot, hoiatab reitinguagentuur Fitch.
Kreeka pankrot omakorda võib tekitada paanikat pangandussüsteemis ning kapitali põgenemist Portugalist ja Iirimaalt.
"Nad peavad selle tehingu osas kokkuleppele jõudma juba tõesti mõne lähema päeva jooksul, et jääks piisavalt aega teha korda paberid uue abipaketi eraldamiseks, enne kui kukub võlakirjade tähtaeg," vahendas Bloomberg Fitchi tegevjuhi Tony Stringeri hinnangut. "Kui nad sellega toime ei tule, siis võib olla tulemas kontrollimata pankrot," märkis ta.
Kreeka peab 20. märtsil tähtajaliste võlakirjade eest tasuma 14,5 miljardit eurot. Kreekal endal selleks raha ei ole.
Stringeri sõnul tähendaks võlgade mahakirjutamine laenuandjate poolt Kreeka reitingu kärpimist tasemele D, mis näitab täielikku maksejõuetust.
Kreeka pankrot ning püsimine eurotsoonis on kriitilise tähtsusega ka euro tuleviku jaoks. "Kui jõutakse kokkuleppele, siis sellel turgude jaoks negatiivset mõju ei ole, see oleks positiivne areng," lisas Stringer.
Kui aga toimub kontrollimata pankrot, siis on Stringeri sõnul võimalik doominoefekt. "Fookus pöördub teiste perifeeriariikide peale nagu Portugal ja Iirimaa, võimalik aga et ka taas Itaalia ja Hispaania peale."
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala rahandusministrite eileõhtune kohtumine lõppes tulemusteta. Kreeka osas ei saadud otsust langetada, kuna endiselt on täitmata rida olulisi tingimusi. Eurogrupp tuleb uuesti kokku tuleval kolmapäeval.
Kreeka valitsus koondab 15 000 avaliku sektori töötajat 2012. aasta lõpuks, kuna rahvusvaheline surve uue abipaketi saamiseks on pannud Ateenat rangemaid kasinusmeetmeid rakendama.
Troika tingimuste täitmise aeg hakkab Kreeka juhtidel otsa saama, ütles Saksa kantsler Angela Merkel kohtumisel Pariisis Nicolas Sarkozyga.
Kreeka Politsei Liit on hoiatanud, et väljastab vahistamisorderid Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi ametnikele, kes nõuavad sügavaid kärpeid.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.