Sinn: raha Kreekatei aita

Põhjus, miks poliitikud Kreeka abistamist jätkavad, on Saksa Ifo-Instituudi juhi Hans-Werner Sinni sõnul vaid üks - võimalus võita aega järgmiste valimisteni. Ajakirjale Spiegel intervjuu andnud Sinni sõnul kaotatakse niimoodi aga väärtuslikku aega.

Kreeka välisvõlg kasvab edasi iga aastaga, mis eelneb rahaliidust lahkumisele. „Me kaugeneme üha enam probleemi lahendamisest. Põhiprobleem on see, et Kreeka ei ole konkurentsivõimeline. Odavad laenud, mis euro riiki toonud on, on kunstlikult tõstnud hindu ja palku – ja sellest kõrgest nivoost peab riik alla tulema.“

Sinni hinnangul stabiliseeruks Kreeka olukord eurotsoonist lahkumise järel taas suhteliselt kiiresti, ühe kuni kahe aastaga. „Pärast lühikest äikest paistab jälle päike,“ ütleb Sinn. Drahm devalveeritaks, Kreeka oleks selle tulemusel taas konkurentsivõimeline.

Kreeka tooted muutuksid odavaks, mis suunaks nõudluse taas importtoodetelt omatoodangule. Ka turistid, kelle jaoks riik on viimastel aastatel liiga kalliks muutunud, tuleksid taas tagasi. Riiki voolaks uus kapital, kuna langeksid palgad ja kinnisvarahinnad, mis teeb investeerimise taas huvitavaks.

Plaan Kreekat eurotsooni jättes radikaalselt saneerida on Sinni sõnul puhas illusioon.

„Mäng ei käi mitte niivõrd riigi ümber. Kreeklased võetakse pankade ja Wall Streeti, Londoni ja Pariisi finantsinstituutide poolt pangvangi, et abipakettide raha voolaks jälle edasi – aga see ei voola mitte Kreekasse, vaid nende endi taskutesse.“

Autor: Katri Soe-Surén