Iraani ja lääneriikide vastasseis on toonud Kreeka kütuseturule esimesed tagajärjed, tõstes kütusehinna praegu keskmiselt 1,75 eurole liiter, kirjutab eKathimerini.
Kreeka on nende kuue Euroopa Liidu riigi seas, keda puudutab Teherani ähvardus lõpetada kütuse import. Iraani välisministeerium kutsus eelmisel nädalal välja Itaaliale, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Portugali ja Hollandi saadiku, et protesteerida ELi sanktsioonide vastu, mille eesmärgiks on sundida Iraani tuumaprogrammist loobuma.
Kreeka energiaminister Giorgos Papakonstantinou sõnul on tema esimene ülesanne kindlustada riik piisava hulgaga naftaga, millest Iraanist tuli ligikaudu kolmandik.
Iraani lepinguid pole Kreeka rafineerimistehastel lihtne teistega asendada, sest neil pole ligipääsu finantseerimisele, mis lubaks neil suurendada eksporti teistest riikidest. Isegi kui see õnnestuks, tõstaks see kütuse hinda ettevõtjatele ja eraisikutele, mis annaks lisalöögi riigi niigi haprale majandusele.
Autokütuse nõudlus on selle aasta mõne kuuga vähenenud 18 protsenti ja kütteõli nõudlus 30 protsenti suurlinnades Ateenas ja Thessalonikis ning koguni 50 protsenti ülejäänud riigis. Senisest veelgi kõrgem hind sunniks osa tanklaid ja kütusevahendajaid juba pillid kotti panema.
Selle aasta algusest on kütusehinnad kerkinud vähemalt 11 protsenti kõigi kütuste peale kokku.
Tarbijad maksavad kütuseliitri eest keskeltläbi 1,75 eurot, kütteõli maksab 1,05 eurot liiter. Kõige kõrgem on kütuse hind Kreetal, kus liiter autobensiini maksab 1,92 eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.