Prantsuse sotsialistide presidendikandidaat Francois Hollande, kellel on arvamusküsitlustes arvestatav edumaa tagasivalimist taotleva Nicolas Sarkozy ees, kordas nädalavahetusel lubadust reedel Brüsselis allkirjastatud fiskaallepe uuesti kõnelusteks avada, kuna selles on liiga palju rõhku kärbetel ja kokkuhoiul ning liiga vähe tähelepanu majanduskasvu ergutavatel meetmetel.
„Distsipliin Euroopa tasandil on vajalik. Iga riik peab pingutama, et oma rahandus korda saada,“ ütles Hollande telekanalile France 3. „Kuid neid eesmärke on võimatu täita, kui majandus ei kasva ning pole ei töökohti ega ettevõtlust,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Lepingule, mis kehtestab ranged piirangud avaliku sektori kulutustele ja näeb reeglite rikkumisel ette trahvid, kirjutasid reedel alla kõik euroala riigid ning veel kaheksa riiki, mis euroalasse ei kuulu. Lepingust jäid kõrvale vaid Suurbritannia ja Tšehhi.
„Kui minust homme president saab, siis ma ütlen, et teatud osadega sellest lepingust võib nõustuda. Kuid me ei aktsepteeri sanktsioone, mis lähevad vastuollu riiklike huvidega, ning teiseks tahame me lisada majanduskasvu, ettevõtlikkuse, suured tööstusprojektid, eurovõlakirjad, et majandust edasi viia,“ ütles Hollande.
Ajal, mil Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooruni on jäänud vähem kui kaks kuud, jääb Sarkozy Hollande’ist maha 7,5 protsendipunktiga, näitas LH2 korraldatud 971 inimese küsitlus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu liidrid allkirjastasid reedel regiooni esimese fiskaalpakti, karmistades riikide eelarvetele ja defitsiidile esitatavaid reegleid.
Saksamaa kantsler Angela Merkel vajab reedel Brüsselis allkirjastatud fiskaallepingu ratifitseerimiseks parlamendi opositsiooniparteide toetust, mis võib survestada kantslerit nõustuma meetmetega, mis aitavad stimuleerida karmi kärpekuuri all riikide majandusi, kirjutab Wall Street Journal.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.