Läinud aasta viimases kvartalis kahanes Rootsi SKP 10 miljardi Rootsi krooni võrra, mille põhjuseks oli netoekspordi langus.
Languse taga on ekspordi vähenemine võlakriisist räsitud euroala riikidesse, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
„Tõenäoliselt kisub euroala võlakriis Rootsi SKPd tänavu alla ühe või kuni 1,5 protsendipunkti võrra,“ ütles Rootsi tööandjate organisatsiooni SKL ökonomist Mats Kinnwall.
Konjunktuuriinstituudi juht Mats Dillén on teinud sarnased prognoosid.
Kui Dagens Industri Kinnwalli numbrid arvudesse ümber paneb, kergitab see võlakriisi arvet aastaga veel 35-52 miljardi Rootsi krooni võrra, kui arvesse võtta olemata jäänud majanduskasv.
„Küsimus on selles, kas kuivõrd saavad kriisil olema pikaajalised negatiivsed tagajärjed Rootsi majandusele. Muret teeb see, et tööpuudus on hakanud taas kasvama, eelkõige pikaajaline tööpuudus,“ ütles Kinnwall.
Seotud lood
Kui läinud aasta detsembris prognoosis Nordea panga peaökonomist Annika Winsth Rootsi majandusele selleks aastaks n-ö nullkasvu, siis eile avaldatud prognoosi järgi on oodata 0,3% suurust SKP langust.
Ravimifirma Astra Zeneca läinud nädalal teada antud otsus sulgeda Rootsis 1200 töötajaga uurimiskeskus oli karm meeldetuletus, et teadmistepõhises tööstuses valitseb maailmas karm konkurents.
Rootsi ehitussektoris tuleb alanud aasta mullusest oluliselt tagasihoidlikum, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri värskele prognoosile toetudes.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.