Kreeka peavõlausaldajaks on nüüd euroala maksumaksjad

Turud rehkendavad, et Kreeka võlga tuleb veelgi maha kanda, enne kui riik jälle omil jalgel seista suudab. Lõviosa sellest võlast on nüüd aga avaliku sektori ehk euroala teiste riikide maksumaksjate käes, viitasid reedel mitmed analüütikud.

Reedel avalikustatud kokkuleppe järgi kannavad erasektori investorid – pangad, pensionifondid jm - Kreeka võlast maha ligi 100 miljardit eurot, et tuua Kreeka võlakoorem aastaks 2020 120,5% tasemele SKPst.

Suur osa kreeditoridest oli ise võlakirjavahetuseks valmis, kuid Kreekal tuli käiku lasta ka nn sunniklauslid, millega osalus kasvas lõpuks 96%-le. Sunni rakendamine kutsus omakorda esile varem kiivalt vältida püütud „krediidisündmuse“, millega Kreeka võimaliku pankroti vastu kindlustuse (CDS lepingud) ostnutele hüvitis välja makstakse.

Võla restruktureerimise tulemus oli väga positiivne, ütles Kreeka valitsusega kreeditoride nimel läbirääkimisi pidanud Rahvusvahelise Rahandusinstituudi IIF juhatuse esimees Josef Ackermann. „Need on olulised sammud Kreeka võlakriisi lahendamiseks, kogu euroala eelarve- ja võlakriisi probleemide ületamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse taastamiseks,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Reedel konverentskõne pidanud euroala rahandusministrid leidsid, et võlakirjavahetusega on Kreeka täitnud tingimused uue abipaketi saamiseks.

„Eurgrupp leiab, et vajalikud tingimused on täidetud, et käivitada liikmesriikides protseduurid euroala osaluse kinnitamiseks Kreeka teises abipaketis,“ teatas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

Ministrid otsustasid Kreekale uuest abipaketist kätte anda 35,5 miljardit eurot, millest 30 miljardit oli n.ö präänikuks Kreeka võlgade restruktureerimises osalenud kreeditoridele ning 5,5 miljardit intressimakseteks. Abipaketi ülejäänud osa üle teevad ministrid otsuse tuleval nädalal.

„Kreeka on eeltingimused täitnud, kuid raskem osa on veel ees: riigil tuleb tõestada, et programmi tingimustest suudetakse kinni pidada, majandus uuesti kasvule tuua ja maksevõime taastada,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi agentuurile Bloomberg.

Kreeka uue abipaketi maht on 130 miljardit eurot. Euroala raskustes riikide abipakette kaasrahastanud Rahvusvahelise Valuutafondi IMF juht Christine Lagarde ütles reedel, et teeb ettepaneku, et IMF panustaks Kreeka uude abipaketti 18 miljardit eurot. Sellega väheneb IMFi osalus teises abipaketis 14%-le võrreldes 27%-ga Kreeka esimeses abipaketis, mis vastas 30 mld eurole. Sellele 18 miljardile lisandub ligi 10 miljardit eurot IMFi raha, mis on esimesest abipaketist veel kasutamata.

"IMF otsib keerulist tasakaalu,“ ütles Bloombergile Eswar Prasad Washingtoni Brookings instituudist. „IMF suurendab oma panust Kreekasse. See kätkeb fondile nii rahalisi kui poliitilisi riske“.

Kui IMFi osa on väiksem, tuleb 112 miljardit 130 mld euro suurusest abipaketist välja panna euroala ajutisel päästefondil EFSF.

Vaid viiendik sellest rahast jõuab Kreeka majandusse – ülejäänu läheb „präänikuks“ Kreeka erasektori laenuandjatele, et nad võlavahetuses osaleksid, intresside maksmiseks ja Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks. Nagu kirjutas ajaleht New York Times, konverteerib Kreeka sisuliselt erasektori võla avaliku sektori võlaks, mida edaspidi on juba oluliselt raskem korstnasse kirjutada kui see vajalikuks peaks osutuma.

Turg näib arvavat, et sellest pole pääsu.

Reedel hakkasid vaikselt ilmet võtma Kreeka uute võlakirjade (need, mille vastu Kreeka olemasolevad võlakirjad vahetatakse – toim.) hinnad – tehtud pakkumistes jäid need alla 30% nimiväärtusest, mis on märk kartustest, et Kreeka ei tule oma võlakohustustega toime. Reedel avaldas Kreeka statistikaamet korrigeeritud majanduskasvu numbri, mille järgi Kreeka SKP kahanes läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil 7,5%. Töötus riigis on 21%. Majandus on languses viiendat aastat.

„Isegi peale võlgade restruktureerimist, mis poole erasektori käes olnud võlast maha kannab, on tootlus kõrgem kui Portugali võlakirjadel,“ ütles ajalehele Wall Street Journal GMP Securities asepresident Adrian Miller. „See viitab sellele, et turg rehkendab täiendava restruktureerimisega.“

Kõige lähemas tulevikus tähendab Kreeka võlavahetuse kokkulepe seda, et euroala riigi korratut pankrotti õnnestus vältida. Kreeka saab olulist kergendust intressimaksetes, mis mullu küündisid 16,4 miljardile eurole. Ja jälle on võidetud eelkõige aega.

„Siit edasi on kõik, mis iganes Kreekas juhtub, Kreeka ja ülejäänud eurotsooni maksumaksjate vaheline asi,“ ütles Washingtoni Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi analüütik Jacob F. Kirkegaard.

Kreeka peaminister Lucas Papademos ütles võlakirjavahetusele järgnenud telepöördumises, et rõõmustada pole siin midagi. See on kreeklastele järelemõtlemise koht – töö majanduse reformimisel peab jätkuma, et kaitsta Kreeka kohta eurotsoonis.