Kreeka rahandusministri Evangelos Venizelose sõnul peaks reedene kokkulepe erasektoriga riigi võla osalise mahakandmise ja restruktureerimise osas andma turgudele piisavalt kindlust, et Kreekal on tulevikku.
Venizelos sõnas, et Kreeka on tänu reedesele edasiminekule oma võlale vaatamata jätkusuutlik, lisades, et ta usub riigi võimesse selles ka turge veenda.
Siiani oli Kreeka võlg 160% aastasest sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandus veel 20%-ne tööpuudus. Investorite peamine hirm oli ja on, et Kreeka võimetus oma võlgu tähtaegade saabudes tagasi maksta viib kogu euroala kokkukukkumiseni.
Teoorias Kreeka tegelikult muutuski märtsis teatud määral maksejõuetuks, kuid riik suutis erasektori võlakirjaomanike seas nii palju toetust leida, et viimased sundisid võla mahakirjutamise kokkuleppega nõustuma ka neid, kes sellega esialgu nõus polnud.
Tänu reedesele otsusele on üsna tõenäoline, et Kreekal õnnestub kindlustada järjekordne 130 miljardi euro suurune abilaen IMF-lt ja teistelt euroliidu riikidelt. Samas on juba õhus kahtlused, kas Kreeka suudab järgida abilaenuga kaasnevaid kohustuslikke kasinusmeetmeid.
„Pärast mitut kuud on meil taas palju konstruktiivsem ja positiivsem atmosfäär ja seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka üle maailma. See on väga tähtis meie eneseuhkuse jaoks, meie väärikuse jaoks, sest me ei vaja ainult rahalist vaid ka moraalset tuge,” ütles Kreeka rahandusminister.
Autor: Maarja-Liis Mitri
Seotud lood
Kreeka kontrollitud pankrot vallandas „krediidisündmuse“.
Täna Brüsselis kogunevad euroala riikide rahandusministrid kinnitavad tõenäoliselt Kreeka uue abipaketi kogumahus 130 mld eurot.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.