Inimene hakkab valesid otsuseid tegema siis, kui tal on suur hulk raha käes, ütles Eesti suurima köögiviljakasvataja OÜ Laheotsa juhatuse liige Väino Villers.
„Mind on jumal hoidnud, et pole nii palju raha kätte andnud, ja seepärast pole ma ka valesid otsuseid teinud,“ sõnas Villers. Ta lisas, et kui sul on vähem raha, siis sa ka kaalud oma otsused rohkem läbi. „Mina olen oma otsuseid teinud väga kaalutletult, ikka arutad ju endaga läbi, et mida ja kuidas.“
Villersi kinnitusel oli väga kaalutletud ka tema otsus 2008. aastal, kui ta ostis ära konkurendi, Laheotsa talu ning temast sai Eesti suurim köögiviljakasvataja. Sama aasta lõpus tunnustas Äripäeva toimetus Villersit aasta ärimehe tiitliga.
Äripäev küsis täna ettevõtjatelt, mis on olnud nende kõige kulukam valeotsus. Päevaküsimuse ajendiks oli tänane kaanelugu sellest, et riigi maksete peatamine II pensionisambasse eurole üleminekuks jättis kasutamata turgude tõusulaine ja tulevased pensionärid jäeti ilma tuhandetest eurodest.
„Neid pensionisambaid käidi kõigile pakkumas, aga mulle tundus kohe, et asi on kahtlane ja mulle neid küll vaja ei ole,“ kommenteeris Väino Villers. „Mul ei ole pensionisambaid.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kes see ikka tahab tunnistada oma vale äriotsust, ja seda enam avalikkuse ees, vastas Põlvamaal lastemööblit tootva ASi Suwem juhataja Kaido Mäesalu päevaküsimusele.
Riigipoolne maksete peatamine II sambasse eurole üleminekuks jättis kasutamata turgude tõusulaine ja tulevased pensionärid ilma tuhandetest eurodest.
Kõik investeerimisotsused on pikaajalised ja täna ei saa öelda, kas pensionisambaga läks hästi või halvasti, sest see on liiga lühike periood, lausus SA Tartu Teaduspark tegevdirektor Toomas Noorem.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.