Avalikus sektoris juhikohtade täitmisel on väga tähtis, et sinna saaks maksimaalselt võimekas ja väärikas inimene, aga samavõrra tähtis on ka valimisprotsess, rõhutas ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
„Kuna tegemist on avaliku sektoriga, siis on väga oluline, kuidas juhte valitakse,“ ütles Orav. „Valimisprotsess peab olema läbipaistev ja inimestele usutav. Praegu jääb sageli selline mulje, et seal toimuksid justkui mingisugused mängud. Ja isegi, kui selliseid mänge tegelikult ei ole, siis kahtlus ometi jääb.“
Orav tõi näiteks olukorra, kui kõik kandidaadid peale ühe end järsku taandavad. „Ärisektoris sellist asja ei näe, seal käib ikka valik lõpuni välja,“ lisas ta.
Äripäev küsis täna, miks kandideerib riigiametite ja -asutuste juhtideks nii vähe inimesi? Päevaküsimuse ajendiks on viimased konkursid, kus näiteks maksuameti ja Eesti Rahvusringhäälingu juhi kohale oli vaid üks kandidaat.
Seotud lood
Riigiasutuse juhi ametikoht on poliitiliselt ära määratud ja võrreldes ettevõtlussektoriga on juhil väga kitsad tegutsemispiirid, ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Tegu on raske ja keerulise ametiga ning kindlasti on oma mõju ka üldisel suhtumisel, et pekske ametnikke, vastas PRIA peadirektor Jaan Kallas küsimusele, miks kandideerib riigiasutuste juhtideks nii vähe inimesi.
Äripäeva kirjutab tänases juhtkirjas, et juba praegu, enne ametlikku lõppu, saab konkursi maksuameti juhi kohale kuulutada ebaõnnestunuks. Fakt, et Enriko Aava, Aivar Sõerdi ja Aivar Rehe jälgedes astumiseks avaldas soovi vaid praegune ameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm on selle piltlikuks tõestuseks.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.